Õngitsemise Eesti meistrivõistlusi juhib pärast eelviimast etappi Kaspar Mooses
Eesti Kalastusklubide Liit
Võistluspäevale eelnenud öösel sadas, kuid võistluse ajal oli ilm soe ja päikeseline. Võistlejate saagis olid peamiselt särjed ja väikesed latikad, lisaks nurgu, roosärge, ahvenat ja kiiska. Kõvasti elevust tekitasid linaskid, kellest suur osa pääses kahjuks kaldarohtude vahele pakku. Ainsa linaski, 1480 grammi kaalunud kala, sai noorim võistleja Riko Ruben Lembke, kes võitis ka noorte arvestuses esikoha.
Neljanda etapi pronksmedali võitnud Jaan Grents kirjutas, et esimene võistluspäev Sokas oli tema jaoks paras katsumus, sest trassi keskel praktiliselt kala puudus ja tuli väga palju vaeva näha, et midagigi saada. „Määravaks said boonuskalad. Mul õnnestus saada üks 300-grammine latikas, mis tõstis mind hoobilt sektoris kolmandaks. Ääresektorites oli samal ajal kala väga palju ja saadi märkimisväärseid saake.“
Teine võistluspäev kujunes hoopis teistlaadseks katsumuseks, sest kala oli kogunenud ääresektoritest keskele ning selle mõõt oli päris korralik. „Mina sattusin loosiga täpselt ääresektorisse. Sektorivõidu saavutamiseks pidin keskenduma väikese kala püügile, mida kogunes püügi lõpuks üle viie kilo. Sellest piisas sektori võiduks ja ühtlasi ka üldkokkuvõttes kolmanda koha saavutamiseks.“
Õngitsemise meistrivõistluste viimane, otsustav etapp toimub 29.- 30. augustil Emajõel Lodjakoja vastaskaldal. Nelja juba peetud etapi järel on kõik lahtine, teise ja kolmanda koha peale tuleb tõsine heitlus. Kõrged kohad on üldarvestuses võimalik saavutada seitsmel võistlejal.
Seotud lood
18.–19. juulil Soomes Lappeenranta külje all Saimaa kanalil toimunud 45. klubide MM-i kaldalt õngitsemises võitis Prantsuse klubi Team Carp Match Haut de France. Üle 10 aasta jälle rahvusvahelistel õngitsemisvõistlustel osalenud Eesti õngitsejad saavutasid 23. meeskonna konkurentsis 22. koha.
Kui minna kalastuspoodi punutud nööri ostma, tekib küsimus, kas valida tagasihoidlik tumeroheline, silmi kraapivalt erk kollane, ilus laimiroheline või hoopis kirju nöör. Paljud meist usuvad, et mida vähem nöör vees silma torkab, seda rohkem saab kala. Ometi kasutatakse spinningupüügi maailmameistrivõistlustel sageli kõige erksavärvilisemaid nööre.
Teleskoopiline lihtkäsiõng võib õigesti käsitletuna ja hooldatuna teenida sind aastaid, isegi aastakümneid. Enamik ritvu ei purune mitte kala, vaid hooletu kasutamise tõttu. Liiv sektsioonide vahel, märjalt kokku panemine, autosse kuuma kätte unustamine või liiga jõuline lülide lahtitõmbamine lühendavad ridva eluiga märgatavalt. Õnneks piisab mõnest lihtsast harjumusest, et seda vältida.
Hakkasin jõeforelli püügiga tegelema 2025. aasta kevadel. Pärast esimeste kalade tabamist oli selge, et see püük mulle ääretult meeldib ning hakkab kohapüügi arvelt aega nõudma. Uusi jõgesid avastades nägin ikka ja jälle, et enamiku puhul saaks kajakiga palju rohkemates kohtades püüda kui jalgsi. Nii hakkaski mõte kajaki soetamise suunas liikuma ning alustasin otsinguid.
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele