Eesti Kalastusklubide Liit
Võistluse ametlik nimetus on klubide MM kaldalt õngitsemises ning seda korraldatakse igal aastal eri riigis. Peamiselt peetakse võistlust Lõuna- ja Kesk-Euroopa maades, Soomes on see esimest korda. Eesti pole sel võistlusel kunagi varem osalenud.
Eesti koondise kapten Veljo Sarapuu rääkis Kalastajale esimest võistluspäeva kokku võttes, et raske oli kõigil. Ilm oli päeva jooksul muutlik, tuul oli vahel tugev ja siis ei olnud seda peaaegu üldse, kord sadas tugevamalt ja siis jälle vähem. Peamine saak oli väike särg ja viidikas, parema tulemuse said tiimid, kel õnnestus mingilgi määral stabiilsus saavutada. Võistlejad tabasid ka üksikuid paari-kolmesaja grammi raskuseid latikaid. Suurim kala, mida meie mehed nägid tabatavat, oli umbes kilone.
Maailmameistrivõistluste avapäeva tulemused
Käesoleval aastal osaleb kokku 23 klubi 15 riigist. Osadest riikidest on üks klubi, osadest kaks. Mullused võitjad itaallased panid välja kolm klubi, korraldajad soomlased kaks.
Võistlustel on koos õngitsemismaailma absoluutne koorekiht ning esindatud on enamus tehasetiimidest – Colmic, Sensas, Tubertini, Trabucco, Zammataro, Daiwa jt. “Need kõik on igas mõttes tipptegijad,” rääkis Sarapuu Kalastajale. “Tehasetiime rahastavad tootjad, samuti on nende liikmete kasutada kogu tootjate oskusteave, söödad ja parim püügivarustus. Püüdjate ülesanne on varustust testida, anda tagasisidet ja osaleda turundustegevuses. Klubide MM on üks neid suurvõistluseid, kus on hea võimalus oma kaubamärki reklaamida ning ennast konkurentidest tegijamana näidata.”
Hetki klubide MMi avapäevalt
Seotud lood
Hakkasin jõeforelli püügiga tegelema 2025. aasta kevadel. Pärast esimeste kalade tabamist oli selge, et see püük mulle ääretult meeldib ning hakkab kohapüügi arvelt aega nõudma. Uusi jõgesid avastades nägin ikka ja jälle, et enamiku puhul saaks kajakiga palju rohkemates kohtades püüda kui jalgsi. Nii hakkaski mõte kajaki soetamise suunas liikuma ning alustasin otsinguid.
Linask on üks paradoksaalne kala. Ühelt poolt peavad paljud kalamehed linaskit mageveekalade seas üheks maitsvamaks liigiks. Teisalt võib linaskil, kui see on püütud mõnest metsa- või vanast paisjärvest, olla juures nii tugev mudamaitse, et see rikub kogu kulinaarse tulemuse. Milliste võtetega annab seda mudamaitset vähendada?
Pärnu jõel toimivad landid on üsna erinevad sellest, millega püütakse koha näiteks Emajõel. Sellest loost saad teada, millega jahivad Pärnus koha kaks kalastuskaaslast, Tõnu Väät ja Norman Üpraus, kes mõlemad on Pärnu jõe kohapüügis kibedad käed. Normani osaks jäid klassikalise heitekalastuse jigid, Tõnu rääkis live-sonariga püügi omadest.
Üks tugevam sööst, ritv lööb kaardu ja kettasidur kärisema. Ning hetke pärast pinge kaob. Lipsu otsas ei ole enam kala ega lanti. Alles siis märkab kalamees, et süüdi on kogu varustuse väikseim detail – landilõks.
Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele