Küllap on iga kalamees kogenud päeva, mil kala teab justkui ette, mida püüdja plaanib. Mõni liik haarab sööta mõtlemata, teine uurib seda pikalt ja põhjalikult, kolmandale jääb valus kogemus meelde lausa aastateks. Mida kalad tegelikult mäletavad ja kuidas nad inimese püünistele reageerivad? Kalateadus on otsinud neile küsimustele vastuseid aastakümneid. Tuleb välja, et veealune maailm on märksa nutikam, kui esmapilgul arvata võiks.
Mida oskavad kalad ette võtta inimese vastu?

Seotud lood

Lood
  • 07.07.26, 07:30
Kalade altruistliku iseloomuga häiresignaalid: eri liigid suhtuvad alarmainesse erinevalt
Alarmiaineid (itaalia k all'arme– relvade juurde) toodavad mõnede kalarühmade esindajate naha teatud suured näärmerakud. Vette sattudes avaldavad need ained omataolistele ja sugulasliikide esindajatele peletavat toimet. Seda huvitavat nähtust on uurinud paljud teadlased.
Lood
  • 24.06.26, 08:00
Millal saab kalast täiskasvanu? Kalade suguküpsuse saladused
Miks saavad mõned kalad suguküpseks varem kui teised?
Kalade vanust ja suurust võrreldes kipume sageli arvama, et vanem kala on ka küpsem kala. Tegelikkuses ei määra suguküpsuse saabumist üksnes vanus, vaid sageli hoopis kasvukiirus ja saavutatud suurus. Veelgi huvitavam on see, et sama liigi kalad võivad erinevates veekogudes hakata kudema väga erinevas eas. Kalade suguküpsus peidab endas hulga põnevaid seaduspärasusi, mis aitavad mõista nii nende eluviisi kui ka kalavarude kujunemist.
Lood
  • 04.03.26, 06:45
Kalade nägemine: millistel liikidel on oma silm kuningas?
Valdav enamus meie kalu otsib toitu põhimõtteliselt samal kombel kui meiegi, nimelt peamiselt silmade abil. Pole juhus, et teiste meeleelunditega võrreldes arenevad kaladel välja kõige kiiremini just silmad, reeglina juba marjaterast koorumise ajaks.
Lood
  • 26.02.26, 14:30
Ahven avastab liikuva sööda veel enne, kui seda nägema hakkab
Kalade kuulmisvõimest ja nendest meeltest, mida meil pole
Elu vees on kaladel välja arendanud mitmed meeleelundid, mis kuivamaaloomadel puuduvad. Nendega kursis olemine võib aidata kalamehel rohkem kala saada.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kalastaja esilehele