Kalastaja Kalaradar nr 8: eduka linaskipüügi põhimõtted
Kas linaskit saab püüda juhuslikult või algab edukas püügipäev 24 tundi enne seda, kui konks vette langeb? Miks on Eesti meister õngitsemises Jaan Grents veendunud, et edu ei sõltu mitte kõige kallimast ridvast või moodsamast söödast, vaid oskusest järve lugeda ja linaski käitumist mõista?
Seotud lood
Kas Emajõe koha peitub kõige sügavamas augus? Millal tasub üldse jõele minna? Ja miks võib liiga raske jigipea rohkem kahju kui kasu teha?
Liitsiga jõeforelli püüdmas: kahe mehe poole sajandi pikkune kogemus ühes loos.
Suvine ahvenapüük tundub kõrvalt vaadates imelihtne. Seda kala on ju peaaegu igas veekogus, püüda saab mõistliku hinnaga varustusega ja internet on täis videosid, kus järjest triibusid välja sikutatakse. Tegelikkus on harilikult teistsugune.
Kuidas minna nii, et tuled tagasi kogemusega, mitte pettumusega? Põhja-Norra siseveed ei ole koht, kuhu minnakse juhuslikult. See on retk, mis algab ammu enne teele asumist – kaardil, peas ja ootustes. Kes on korra käinud, teab, et seal ei ole ainult kala. Seal on ka ruum, vaikus ja tunne, et oled päriselt kohal, päriselt olemas. Selleks, et retk õnnestuks, on vaja palju rohkemat kui lootust, et „äkki näkkab“. 30 suve Norra sisevetel käinud Igor Rõtov räägib Kalastaja podcastis, mida peaks kalamees enne teele asumist teadma – ja milliseid vigu ei tasuks algul teha.
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele