Kui Eesti kalaköögis valitsevad lõhe, koha, forell ja ahven, siis karpkala jääb sageli teenimatult varju. Ometi on Kesk-Euroopa maades tegemist kõrgelt hinnatud toorainega, mida serveeritakse isegi pühadelauas. Õigesti kasvatatud ja hoolikalt töödeldud karpkala liha on mahlane, rammus ning meeldivalt maheda maitsega. Sibulaga praetuna tuleb see omadus eriti hästi esile.
Kesk-Euroopa lemmik Eesti köögis: sibulaga praetud karpkalafilee mustrõikasalatiga

Seotud lood

Lood
  • 20.06.26, 15:00
Aurutatud koha sidrunikastmes riisi ja spargliga
Kalameeste elustiilis vahelduvad tihtipeale ebatervislik ja tervislik. Vabas õhus veedetud sportliku kalapäeva õhtu võib vahel kujuneda üsna rajuks. Tuulise talveilmaga jääl külmetamise kaaluvad üles suurest ahvenasaagist saadud positiivsed emotsioonid, mis närvikava pikka aega õigel suunal aitavad hoida. Selles mõttes on ehtkalamehelik ka järgnev koharetsept, kus aurutatud õrn dieetkoha valatakse üle rammusa sidrunikastmega.
Lood
  • 04.06.26, 07:30
Kalastaja suitsukalakool: kõige parem on suitsutada paarikiloseid karpkalu
Karp, kes on elanud puhtas vees ja hästi toitunud, on maitsev kala ning selle valmistamiseks on mitmeid erinevaid viise. Klassikaliseks retseptiks loetakse puuviljade ja maitsetaimedega täidetult ahjus küpsetamist, ent väiksemate isendite puhul tasub alternatiivina kaaluda ka tervena (s.t mitte selja poolt lahti lõigatuna) suitsutamist.
Lood
  • 13.06.26, 15:00
Grillitud haugifilee sidrunimajoneesiga
Haugi teatakse põhiliselt prae- või kotletikalana, aga tegelikult sobib ta suurepäraselt ka grillimiseks. Kuna aga haug on väherasvane nn fitness-kala, tuleb talle rasva lisada, et filee süte kohal ära ei kuivaks. Meie kasutame järgnevas retseptis rasva allikana majoneesi.
Lood
  • 28.03.26, 14:45
Eesti–Hiina tvist ehk krõbedad räimefileed meekastmes
Tavaliselt oleme harjunud Aasia restoranis sööma meekastmes krõbekana; seekord pistame sinna aga hoopis räimed. Selle roa valmistamise võib osutuda ootamatult keeruliseks, kuna kodused kipuvad krõbedaid räimi meekastme valmistamise ajal nahka pistma!
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kalastaja esilehele