KD juusrakendust iseloomustab ülihea haakimisvõime
Juusrakendust kasutavad peamiselt karbipüüdjad, ent see on edukas ka mitmete teiste põhjalt toituvate kalade (linask, latikas jt) püügil. KD rakendus on juusrakenduse edasiarendus ja selle on välja mõelnud Kenny Dorsett, kelle nime initsiaalid leiduvad ka rakenduse nimes. Tänu väga heale haakimisvõimele on KD rakendus maailmas väga populaarne ning seda kasutavad karbipüügil ka kõige kõvemad tegijad.
Seotud lood
Kuidas on võimalik konksusöödaga mängida ja see karpkalale huvitavamaks muuta? Mis tähtsus on sööda värvusel? Kuidas mõjutavad kalade käitumist lõhnad ja vedelad lisandid? Nendele küsimustele alljärgnevalt vastuseid otsimegi.
On mitmeid põhjuseid, miks nii karpakalade kui ka teiste lepiskalade püügil kasutada vees sulavaid PVA kotte. Pole vahet, kas me kasutame neid külmematel sügiskuudel või soojematel suvekuudel, edukas on see taktika igal juhul.
Pea kõik õngitsejad on kasutanud kalade peibutamiseks söödapalle ning proovinud neid heita püügiplatsile piinliku täpsusega. Ent nagu me kõik omadest kogemustest teame, ei taha söödapallid sugugi alati sattuda sinna, kuhu vaja. Lisaks on söödapallide puhul tihti probleemiks ka see, et rasked ja ümmargused pallid võivad meie teadmata täielikult põhjamutta mattuda. Siin tulevad meile appi viimastel kümnenditel suurt populaarsust kogunud graanulid ja söödaraketid. Olenemata sellest, kui pehme on põhi püügipaigas, ei vaju kerged graanulid kunagi mutta ning jätavad meie söödaplatsile kaladele meelepärase lõhnavaiba.
Kes kalapüügiga vähegi on tegelenud, see teab, kui kiiresti võib muutuda ilm ja koos sellega ka kalade aktiivsus. Palavatel päevadel võime tihti näha, kuidas kalad vahetult veepinna all rahulikult ringi ujuvad. Näeme neid tumedaid kogusid küll enda püügipaigal tiirutamas, kuid tõdeme, et mingil põhjusel nad söödaplatsilt sööta ei võta. Lausa paksu masendust tekitab see, et me ei saa sinna mitte midagi parata. Samas jälle päevadel, kui on pilvine ja puhub tuul ning meile tundub, et tingimused karbipüügiks on ideaalsed, on kalad, nagu kiuste, kusagile mujale ujunud ega ilmuta end mitu päeva.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele