Norra kaldalt paltust tonkatama? Päriselt? Aga muidugi!

Kevadine Norra rannik ei anna midagi niisama – eriti neile, kes otsustavad püüda kaldalt. Tuul, vihm ja kapriisne meri panevad proovile nii varustuse kui ka mehed, aga just sellistes oludes sünnivad lood, mida rääkida ja meenutada. Kas Norra rannikumeri on tõepoolest kalasupp, nagu sageli arvatakse, või peidab see hoopis teistsugust reaalsust?

Kalameeste seas kogub järjest enam kogub populaarsust meriahvenate püük Põhja-Norra vetes. Iseenesest ei ole selles midagi keerulist, aga on mõned nipid, mida peaks kõrva taha panema. Kui teha asju õigesti ja kalaparv üles leida, ei ole kuigi keeruline paari tunniga oma suur must kast neid punaseid punnsilmseid kalu täis püüda. Kogenud ookeanipüüdja Marko Maisa kirjutab, kuidas ja millega seda teha.

Kui Tarmo Vesterbohm juuni alguses Kesk-Norras Dønna saare vetes öösel kella kolmveerand kahe paiku saatusliku haakelöögi tegi, ei osanud ta arvata, et järgmised kolm ja pool tundi tuleb väsitada kala, mis ennast alles varahommikul kätte annab.

Igal aastal sõidab aina enam kalastajaid Põhja-Norrasse, et nautida ookeanipüüki ja saada osa sealsetest rikkalikest kalavarudest. Ehkki kala on Norra vetes tõepoolest palju, eeldab korraliku tulemuse tegemine ka sealses „kalasupis“ eelteadmisi nii püügivarustuse kui mere ning selles toimuvate protsesside osas. Alljärgnev tekst põhineb dr Ole-Petter Pederseni ettekandel Norra kalapüügihuviliste kokkutulekul Raplamaal oktoobris 2011 ning räägib sellest, mis toimub Põhja-Norra ookeanil erinevatel aastaaegadel kalamehele olulises võtmes. Lühidalt leiavad käsitlemist ka muud teemaga haakuvad huvipakkuvad momendid.

Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.