Eesti Kalastusklubide Liit
Esimese päeva järel hoidsid meie mehed 9. kohta, Itaalias Ostellato kanalil peetavat võistlust juhtisid leedukad. Teise võistluspäeva järel läksid aga maailmameistrivõistlusi juhtima sakslased, teisel kohal on Hollandi koondis. Avapäeva võitnud leedukad on kahe päeva kokkuvõttes kolmandal kohal.
Teise võistluspäeva tulemused
“Väga keeruline on, tõesti väga keeruline,” rääkis Kalastajale Eesti koondise kapten Alex Roost. “Nulli peale jäid isegi mõned absoluutsed tipp-püüdjad, mehed, kes on varem MMidel medaleid võitnud. Kõige rohkem saadi püügisessiooni jooksul 8 kala. Suurim kala oli minu teada natuke üle kolme kilo kaalunud karp,” lisas Roost.
Tänavused fiidripüügi maailmameistivõistlused kestavad kolm päeva, lõplik tulemus selgub laupäeva õhtul. Eesti kümneliikmelisse koondisse kuuluvad Alex Roost, Maksim Tširinovitš, Sergei Lagoda, Juri Fjodorov, Juri Sobolev, Denis Mežennõi, Igor Ivanov, Aleksei Krahman, Martin Arm ja Andrei Antonov. Mullustel fiidripüügi maailmameistrivõistlustel hiilgas meie meestest Mikk Rohtla, kes võitis individuaalarvestuses 4. koha.
Seotud lood
Kellele ema, kellele tütar? Selles loos proovime välja selgitada, kumb püügiviis on tulemuslikum.
Räägitakse, et suvi olla kalamehele üks raske aeg. Kõrvetava päikesega pikad palavad päevad teevad kalapüügist paraja katsumuse ja ka kala tundub olevat n-ö lukus ehk kehva võtuga. Tegelikkuses võib suvi – eriti just augustikuine rukkilõikuse aeg – olla üks parimaid aegu latikapüügiks, pakkudes ilusad saake ning suuri trofeekalu. Kuid korraliku suvise latikasaagi nimel tuleb palju rohkem vaeva näha kui kevadist rändel olevat kala püüdes.
Paternoster-rakendus on fiiderdajate seas eelistatud montaaž olukorras, kus püük käib järvedel, veehoidlatel jt seisva veega paikades, mille põhjas on hõljuva või pehme muda kiht ning on alust arvata, et söödatops võib pärast heidet ja põhjajõudmist vajuda nii sügavale mutta, et veab endaga kaasa ka liidri. Nii kaotab rakendus oma tundlikkuse ning võtud ei kandu edasi ridvaotsale.
Üks paremaid kohti soliidse mõõduga ja heas toitumuses sügislatikate püüdmiseks on Pärnu jõgi. Selles loos on kokku võetud minu aastatepikkune fiidripüügi kogemus sel veekogul.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele