Eesti lõhekalade olukord on viimastel aastatel muutunud vastuolulisemaks kui kunagi varem. Ühelt poolt näitavad teadlaste andmed, et meie jõgedes toimub looduslik taastumine – lõhe tuleb jõgedesse tagasi ja suudab üha rohkemates kohtades ise paljuneda. Teiselt poolt näeb kalamees merel ja jõe ääres teistsugust pilti: saagid on vähenenud. Kuidas need kaks vastandlikku trendi kokku sobivad?

Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda
artiklit lugedes teada:

  • miks Eesti jõgedes taastuv looduslik lõhe ei kajastu samal ajal suuremates saakides;
  • millised muutused meres määravad, kas noorkala jõuab üldse sünnijõkke tagasi;
Alexela Salmon Trolling Challenge peakorraldaja Reigo Ahven koos 2025. aasta 24. mail võistluste käigus tabatud 17,51 kg kaalunud lõhekalaga. See peaks olema suurim trollides Eestist tabatud kala.

Seotud lood

Lood
  • 16.12.25, 14:30
Lõhe tabamine on iga kalamehe unistus!
01. detsembril lõppes lõhe püügikeeld jõgedes ning käes on aasta viimane võimalus meie kalade kuningas jõest kinni püüda.
Lood
  • 09.04.25, 15:00
Neid nõuandeid järgides saad Läänemerest suuri lõhesid
Eesti lõhetrollija 10 käsku
Suur kala sööstab rullikärina saatel edasi-tagasi. Paat on kolmveerand tundi kestnud võitluse ajal umbes kuus kilomeetrit edasi liikunud. Lõpuks kala väsib, aga nüüd tekib mure – hiigelsuure kahva vars ei pea raskusele vastu ja paindub kõveraks. Läbi häda õnnestub kahel mehel ligi 17 kilogrammi kaaluv lõhe pardale vinnata. Nad on nüüd tõestanud, et Eesti rannikul saab sama edukalt lõhekalasid trollida nagu Soomes. Kui mitte pareminigi.
Lood
  • 26.09.25, 06:30
Sügisene lõhepüük Eesti jõgedel: suured kalad ja võimsad emotsioonid
Lõhe. Vähe on ridvamehi, keda see suur, tugev ja ilus kala külmaks jätab! Kes temaga varem kokku on puutunud, otsib võimalusi uuteks kohtumisteks. Need aga, kes meie jõgede hiiglase püügist ja võitlusest temaga ainult kuulnud, ootavad kannatamatult sügishooaja algust, et avaneks võimalus selle suursuguse kalaga rinda pista. Sügiseset lõhe- ja ka meriforellipüüki jõgedes järgnevas loos vaatlemegi.
Lood
  • 26.02.25, 10:32
Landimeister Eduard Teras sai Pärnu jõest kohapüügi käigus suure lõhe
Lisatud video
Kui landimeister Eduard Teras 23. veebruaril Pärnu jõele koha püüdma läks, ei osanud ta uneski näha, millise elukaga päeva peale jõudu tuleb katsuda.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kalastaja esilehele