Kalaradar, 13. nädal: särjepüügi algus, meri- ja jõeforell, Emajõgi, Pärnu ja Reiu jõgi, jääpüügi MM

Pärnu jõe alamjooks on muutumas aina populaarsemaks püügipaigaks. Seda nii avavee- kui ka jääpüügi vaatenurgast. Kui sa jõe alamjooksu hästi ei tunne, kuid soovid seal kalaõnne katsuda, siis annab see tutvustav artikkel sulle hulga kasulikku infot.

Varakevadine püük külmas vees ei erine palju talvisest püügist. Põhihooajal, mil veetemperatuur on 6–10 kraadi, tasub taktikat muuta. Hiliskevadine hooaeg, kui tuulehaug merikakütte kimbutab, on jällegi omamoodi.

Vesi on madal ja tihedalt veetaimi täis ning pisut hägune? Ning otsekui kalamehe narrimiseks peidavad end selles kohas ilusad ahvenad ja haugid? Üks võimalus kalad peiduurkast välja meelitada on kasutada chatterbaite.

Selles loos süveneme kodumaal võrdlemisi vähetuntud tail spinner tüüpi lantidega ahvenapüügi peensustesse.

Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.