Jõgede veetasemed ja temperatuurid – kust seda infot saada ja kuidas kasutada?
Kevad on käes ja siirdekalade parved pressivad jõgedesse. Kontoris tööarvuti taga istudes ja nädalavahetuse kalaretke planeerides paraku ei tea, milline on veetase või veetemperatuur mingis veekogus, eriti veel siis, kui see veekogu asub Eesti teises otsas. Õnneks on lihtne tööriist vajaliku info hankimiseks veebis olemas ja kõigile tasuta kättesaadav.
Seotud lood
Miks on lihtkäsiõngega, kaasa arvatud hirmpika ja -kalli stekkerridvaga kalapüük tasuta, rulliõngega püüdes tuleb aga kalastusõiguse eest maksta?
Kuni Sindi paisu langemiseni saime vimma õngitsemisest rääkida peamiselt Kasari vesikonna kontekstis. Pärnu jõel allpool Sindi paisu oli valdav tonka- või fiidripüük, sest jõgi oli alamjooksul lai ja kala liikus mõnusa õngitsemise mõistes kaldast liiga kaugel. Pärast Sindi paisu lammutamist aga tõuseb vimb massiliselt kuni Kesk-Eestis asuva Jändjani ning kalameeste rõõmuks saab seda kala püüda väga pikal Pärnu jõe lõigul.
Mida lähemale jõuab kevad, seda suuremaks muutub kalameeste ootusärevus – saaks juba vimba püüdma! Ehkki jões talvitunud või jää all jõkke tõusnud vimba saab reeglina ka jäämineku järgselt, on kõige parem aeg vimmapüügiks ikkagi siis, kui kevadpäike juba mõnusasti soojendab, loodusesse tekib värsket kevadrohelust ning vimbade põhimass merest jõkke kudema pressib.
Kuidas seda vahvat võitlejat, kelle arvukus on tõusuteel, kiirest külmast kevadisest jõest kätte saada?
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele