Pilguheit Rootsi sikutitele, mis muutsid talikalastuse aluseid
Veel eelmise sajandi algul talipüügivarustus Rootsi kalastusfirmade kataloogides praktiliselt puudus ja igaüks, kes talipüügi vastu huvi tundis, tegi endale püügivahendid ise. Abu ja Arjoni sortimenti jõudis talvine kalastusvarustus alles 1950ndate aastate lõpul ning toonaste sikude hulgast leiab nii mõnegi niisuguse mudeli, mis tänasel päeval kalamehe silmad särama paneb ning äratundmisrõõmu pakub.
Seotud lood
Selles loos tuleb juttu traditsioonilisest Peipsi sikupüügist, mida tegid meie vanaisad ja vanavanaisad. Kes nimetab seda keriharkidega püügiks, kes kikupüügiks (kikk – õngeritv). Asja põhiolemus on selles, et püük toimub samaaegselt kahe identse ridvaga.
Kuidas lõid Peipsi-äärsed kalamehed oma sikud läikima siis, kui moodsaid poleerimispastasid ja kemikaale veel ei olnud? Kas kunagistest töövõtetest ja abivahenditest kõlbab midagi üle võtta ka tänapäeval?
Valitud peatükke Abu kunagise presidendi Lennart Borgströmi mälestusteraamatust
Alljärgnev lugu räägib ühe toimeka ja õnneliku Rootsi väikeettevõtte keerdkäikudest maailmamajanduses. Valitud peatükke Rootsi kalastustarvete firma Abu kunagise presidendi Lennart Borgströmi mälestusteraamatust „Abu and Garcia – what happened?“ refereerib Kalle Kroon. Lugu ilmus esmakordselt Kalastajas nr 67.
Meerapalu kalur Jaan Puksoo olevat rekordpäeval püüdnud sikuga 540 kg ahvenat
Mida kujutab endast Peipsi traditsiooniline vanakooli sikuti ja kuidas see omale nime on saanud? Ajaloolane Kalle Kroon uuris Eesti Rahva Muuseumi kogusid ja sai teada nii mõndagi huvitavat.
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele