Appi, järv on ummuksis! Mis saab edasi?
Kas tõttame appi? Või laseme olla? Eks loodus teeb oma töö... Kas tugevamad jäävad ellu? Puurime auke? Mõni kala jääb ikka ellu. Hea västraga havisid nottida... Miks riik kalu ei päästa? Looduslik valik... Selles loos kirjutavad kalateadlased, miks järved üldse ummuksile jäävad ja kas inimene saab midagi teha, et seda ära hoida.
Seotud lood
Kui veekogud külmuvad talvel põhjani, enamik kalaliike hukkub. Ent kalade seas leidub huvitavaid kohastumusi, mis lasevad osadel liikidel ka jää sisse külmununa ellu jääda.
Paljudele kalameestele meeldib kasutada teadustöid, et õppida kalade käitumise, vee all valitsevate olude, ilma mõjude ja muu kohta. Hiljutisest uuringust selgub, et isegi sotsiaalteadustest on võimalik saada kalapüügiks kasulikku nõu. Näiteks kas otsida talvisel Peipsil ahvenat teiste kalastajate käitumist jälgides või jääda kindaks enda olemasolevale plaanile – see on miljoni ahvena küsimus!
Valdav osa kaladest on kõigusoojased ega ole suutelised oma kehatemperatuuri reguleerima, sõltudes väliskeskkonna temperatuurist. Aga nagu mitmel pool mujal, on ka siin erandeid.
On hästi teada, et mingites oludes võib sportlik kalapüük osutuda kalavarudele sama ohtlikuks kui kutseline püük – olgu siis juhtudel, kui mingi piirkond osutub kalameeste seas eriti populaarseks või on mõni eriti atraktiivne liik püüdjate kõrgendatud tähelepanu all. Just selle viimase olukorra lahendamiseks on tihti kasutusel püüa ja vabasta stiilis püügipiirang.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele