• 16.02.26, 09:58

Jääpüügi meistrivõistluste teise etapi võitis Denis Manov

14.-15. veebruaril Põlvamaal Tilsi küla Pikkjärvel peetud Eesti Meistrivõistluste teise etapi jääaluses kalapüügis võitis Denis Manov. Manovil, kes võitis ka Õisu järvel 31. jaanuaril ja 1. veebruaril peetud EMV esimese etapi, on nüüd suurepärane võimalus tänavune Eesti meistri tiitel koju viia.
Jääpüügi meistrivõistluste teise etapi võitis Denis Manov
  • Foto: Eesti Õngitsejate Liit
Individuaalarvestuse teise etapi võitnud Denis Manovile järgnes Mikk Rohtla, pronksi võitis Konstantin Voznjuk. Meeskondlikult oli teise etapi parim Angler Ice Fishing Team (Denis Manov, Martin Arm, Konstantin Voznjuk). Hõbedase auhinna võitis Team Salmo (Mikk Rohtla, Laur Tammeorg, Margus Mosov) ning pronksi Velde Kala ja Pässid (Jaan Grents, Hanno Veldemann, Denis Mežennõi).
„Raske võistlus oli,“ ütles Kalastajale võistkonna Velde Kala ja Pässid koosseisus kolmanda koha võitnud Jaan Grents. „Teised olid ikka trenni ka teinud, aga meie olime sel järvel esimest korda. Esimene päev läks meil aia taha, jäime viiendaks. Teiseks päevaks tehtud sõjaplaan aga õnnestus ning olime päeva parimad, see andis meile kokkuvõttes kolmanda koha.“
Grents rääkis, et Tilsi Pikkjärve püük oli tehniliselt keeruline. Peamine saakkala oli väike särg, kaaluvahemikus 5-10 grammi. Püük käis väikeste 2,3- kuni 2,65-millimeetriste kirpudega, kasutati peenikesi 0,05-0,06 mm tamiile. Kirbu otsa pandi 1-2 sääsetõuku. „Huvitav oli see, et aukude pealt söötmine ehmatas kala platsilt ära. Esimesel päeval me tegimegi selle vea, et söötsime püügi käigus pealt, ja see rikkus tulemuse. Teisel päeval olime targemad ning söötsime ainult natuke, lasime auku pisut pisikesi sääsevastseid, nn „jokkerit“.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Individuaalselt teise koha võitnud ja Team Salmo koosseisus meeskondlikult teiseks tulnud Mikk Rohtla lausus Kalastajale, et hea tulemuse taga oli veekogul enne võistlust tehtud treeningud. „Meie arvestuse järgi oli kala keskmine kaal 13 grammi. Peamine saakkala oli särg. Püüdsime 2,3 ja 2,5 millimeetrise läbimõõduga kirpudega. Tamiilid olid peened, 0,053 mm. Tundus, et kriitilise tähtsusega oli see, et saada stardiaugud õigesse kohta. Ning seejärel, kui esimesed augud tulemust ei andnud, oli vaja kiiresti edasi liikuda. Pikkjärve kala kartis väga puurimist. Kui mõnda kohta kogunes rohkem püüdjaid, siis oli märgata, et selle piirkonna resultatiivsus langes tunduvalt.“
Eesti meistrivõistluse kolmas etapp peetakse 28.02.2026-01.03.2026 Pangodi järvel

Seotud lood

Lood
  • 15.01.26, 06:45
Kirbutamine – see on imelihtne! I osa
Talvine kirbutamine on taskukohane ja mõnus viis veeta talvepäev looduses värske õhu käes. Vajaminev varustus ei maksa palju ja püük ei ole keeruline, kui kirbuõng on korralikult komplekteeritud ja püüdja ise midagi kapitaalselt valesti ei tee. Kuidas käib talvine kirbutamine ja mida meil selleks tarvis läheb, seda alljärgnevalt vaatlemegi.
Lood
  • 16.01.26, 06:30
Kirbutamine – see on imelihtne! II osa
Talvine kirbutamine on taskukohane ja mõnus viis veeta talvepäev looduses värske õhu käes. Järjeloo teises osas vaatleme, mida annab talvel konksu otsa panna, mis kala millise söödaga püüda ning millised mängitamisvõtted tuleks endale kindlasti selgeks teha. Samuti heidame pilgu abivahenditele, mida kirbutamise käigus tarvis läheb.
Lood
  • 17.01.26, 07:00
Kirbutamine – see on imelihtne! III osa
Talvine kirbutamine on taskukohane ja mõnus viis veeta talvepäev looduses värske õhu käes. Järjeloo viimases osas uurime, kus on veekogudes perspektiivikamad kohad kirbutamiseks, kuidas võõral veekogul kala otsida ning anname püügiks hulga kasulikke nõuandeid ja nippe.
Lood
  • 13.02.26, 06:45
Kui vool ei lase püüda...
Kuidas käituda olukorras, kui püügipaigas esineb jää all vool?
Kui Peipsi järv välja arvata, pakuvad talvisel ajal järvedest huvitavamaid ja mitmekesisemaid püügivõimalusi jõed. Südatalvel kahaneb enamikes järvedes võtt minimaalseks, ent jõgedel leiab peaaegu alati niisuguse lõigu või jõekääru, kus midagi toimub. Ahven on jõgedel ka südatalvisel ajal märksa aktiivsem kui järvedel (kus korralikum kala kaotab pea igasuguse huvi pakutava sööda vastu, eriti hapnikuvaeguse tingimustes); veebruari keskpaigast hakkavad jõgedel lisaks triibudele elavnema särjed, turvad jm. Paraku esineb jõgedel vool, kus tugevam, kus nõrgem, ja see on tegur, millega kalamehed sageli hakkama ei saa.
  • ST
Sisuturundus
  • 22.12.25, 15:00
Uskumatult võimekas KIA Sportage 4x4 Hybrid
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kalastaja esilehele