Baer-Babinet’ seadus ja selle mõju jõgede sängidele
Viljaka universaalteadlasena süvenes Eesti tuntuimaid rahvusvahelisi teadlasi Carl Ernst von Baer peale kanade ja naiste munaraku, eestlaste endeemiliste haiguste ja Peipsi kalastiku vähenemise põhjuste ka jõeorgude asümmeetria põhjustesse.
Baeri seadus ja jõgede meandrid kui vooluveekogude taastamise põhialus

Seotud lood

Lood
  • 13.11.24, 17:24
Kanaliseeritud jõgede elustiku rikastamisest ja maimude asustamise vajalikkusest
Riffide ja varede rajamine kanaliseeritud jõelõikudesse aitavad rikastada jõe elustikku, olles tänuväärseks elu- ja sigimispaigaks kõikvõimalikele vees elavatele putukatele, andes kaladele toitu ning pakkudes neile jahi- ja elupaiku, kirjutab Kalle Kroon.
Lood
  • 07.12.21, 12:42
Ajaloolisest lõhepüügist Jägala jõe suudmealal ja Linnamäe paisust
Jägala jõe potentsiaal lõhejõena on väga suur ning kalateadlaste pakutud merre laskuvate noorlõhede suurusjärk koelmu- ja elupaikade taastamisel Jägala jões on ajalooliselt õigustatud. Seisukoht, et keskkonnahuvid ei kaalu Linnamäe paisu puhul üles majanduslikke ja sotsiaalseid huvisid, ei ole adekvaatne, leiab Kalle Kroon.
Lood
  • 05.02.26, 15:00
Paisude varjatud mõjud kalastikule
Paisjärved tõstavad suvist veetemperatuuri 4–5 kraadi, muutes allavoolu jäävad jõelõigud lõhe-neerueosliku kolleteks
Eesti Maaülikooli teadlaste poolt läbi viidud uuring näitab, et jõgede paisutamise tagajärjel tekkiv veetemperatuuri tõus loob haiguskoldeid, mis ohustavad paisudest allavoolu jäävatel jõelõikudel üht meie hinnatuimat kalaliiki, forelli.
Lood
  • 10.05.21, 11:04
Kalade kuderände õnnestumiseks tuleb paisude kalapääse hooldada
Paljudel kalaliikidel on alanud rändeaeg, mil näiteks haug, harjus ja vimb suunduvad jõgedesse kudema, lõhed ning forellid aga merre toituma ja kasvama. Sellega seoses palub Keskkonnaamet paisuomanikel jälgida, et paisude kalapääsud oleksid veega täidetud ja vajadusel risuummistused eemaldada.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kalastaja esilehele