Mustvee kordonist öeldi Kalastajale, ei järvele minek on lubatud lõigul Raadnast Meerapaluni ning üksnes jalgsi. Samas rõhutati, et järvel tuleb olla ettevaatliik, sest rüsi on palju ning jää peal on paiguti 15–20 cm lund.
Ida-Viru maakonna piires on jää kohati vaid 5 cm paksune, seal tegi pahandust hõljuk, mis vahepeal jää ära lõhkus.
Varnja kordonist öeldi Kalastajale, et nende piirkonnas hetkeseisuga suuri pragusid jää kontrollimisel tee peale jäänud ei ole. Rüsi on igal pool natuke, kõige enam vast Kallaste kandis, aga mitte nii palju, et läbi ei saa. Lund on kuidas kuskil – on kohti, mis on täiesti puhtaks puhutud, aga on ka suuremaid vaalusid, mille läbimine võtab hingeldama ja naha märjaks.
Millal tehnikaga järvele pääseb, sõltub ilmadest, aga praeguse prognoosi kohaselt jääb järv harrastuskalameeste tehnikale lukku veel vähemalt nädalaks. Nagu öeldud, on jää peal palju lund ning see aeglustab märkimisväärselt jää kasvamist.
Jääolude muutumist saad jälgida siit:
Peipsi ja Lämmijärve jääolude kohta saab infot:
• Narva kordon 333 1580
• Mustvee kordon 333 1670
• Varnja teenistuskoht 333 1690
• Mehikoorma teenistuskoht 786 1790
• Värska teenistuskoht 786 1780
Jääle minnes pane selga ujuvkombe ning riputa kaela jäänaasklid, samuti võta kaasa veekindlas kotis laetud mobiiltelefon. Kui jääolud on ebastabiilsed, ei ole liiast päästevesti kasutamine muu riietuse peal. Mõistlik on abivahendina kaasa võtta ka vile, millega saab märku anda siis, kui peaksite hätta sattuma.
Jääle minekust tasub lähedastele teada anda ning võimalusel ka seltsiline kaasa võtta, sest nii on abi olemas ka siis, kui õnnetus peaks juhtuma.
Seotud lood
Annan mõned näpunäited, millest võiks olla kasu Peipsile sikupüügile minnes.
Kuidas lõid Peipsi-äärsed kalamehed oma sikud läikima siis, kui moodsaid poleerimispastasid ja kemikaale veel ei olnud? Kas kunagistest töövõtetest ja abivahenditest kõlbab midagi üle võtta ka tänapäeval?
Meerapalu kalur Jaan Puksoo olevat rekordpäeval püüdnud sikuga 540 kg ahvenat
Mida kujutab endast Peipsi traditsiooniline vanakooli sikuti ja kuidas see omale nime on saanud? Ajaloolane Kalle Kroon uuris Eesti Rahva Muuseumi kogusid ja sai teada nii mõndagi huvitavat.
Baldaa on Eestisse jõudnud Peipsi tagant. Vene keeles tähendab see suur- või ka kaevurivasarat ning tööpõhimõte vasarale omal moel ka sarnaneb. Baldaa eelised tulevad kõige paremini välja siis, kui kala asub sügaval.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele