Sääsevastne ja talvine kirbutamine käivad käsikäes. Kui sääsevastset parasjagu võtta ei ole, siis osa kalamehi talvel ahvenaid üldse püüdma ei lähegi.
Sääsevastsed.

Seotud lood

Lood
  • 05.01.26, 14:30
Söödavaria: kirpvähiga püüa eriti tujukat ahvenat
Kui ahvenad juhtuvad talvel sisemaa jõgedel kapriisitsema, toovad kastanid tulest just kirpvähid ja seda ka siis, kui muude söötadega üldse midagi ei toimu.
Lood
  • 22.04.25, 15:00
Puruvana toob veest kõige pontsakamad särjed
Kui jõe ääres muu konksusööt otsa lõpeb või kärbsevastsed liiga kauaks päikese kätte jäädes ära nukkuvad, heida pilk kaldaäärsesse vette. Peaaegu kindlasti leiad sealt puruvanasid, mis toimivad konksusöödana vähemalt sama hästi.
Lood
  • 29.04.25, 07:00
Krevett – seda vimmad ja lestad ostaksid!
Kui kevadel Pärnu jõel tonkadega vimmapüük pihta hakkab, ostetakse lühikese ajaga krevettidest lagedaks mitte ainult Pärnu, vaid ka lähedalasuvate maa-toidupoodide külmletid.
Lood
  • 05.05.25, 15:00
Kärbsetõugud ja õngitsemine kuuluvad kokku nagu sukk ja saabas
Õngitsemine ka kärbsetõuk käivad tänapäeval käsikäes nagu sukk ja saabas, sest tegemist on kalameeste seas enimkasutatava konksusöödaga. Levinud on ka kärbsevastsete lisamine peibutussööda sisse, eriti võistlusõngitsejate seas – tavaliselt annab see võimsa turboefekti!
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kalastaja esilehele