Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Mitte midagi. Täna on lausa nii sant võtmine, et isegi kõige suuremad põhulõuad pole kiisapoegagi saanud.“
*
Sadama lähedal vanas kõrtsis rüüpavad kolm kalameest õlut.
„Mina püüan ainult väga suuri kalu!“ teatab üks nendest uhkelt.
Samal hetkel üks kõrtsi sisenenu kuuleb neid sõnu ja hakkab naerma:
„Seega püüate te oma jutu järgi ainult vaalasid?“
„Üldsegi mitte,“ saadab kiitleja hävitava pilgu uustulnuka poole. „Neid ma kasutan söödana.“
*
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Sa võiksid lugeda kirjatükki kaladest, mu kallis,“ leiab saagita jäänud kalamees. „Sa saaksid täieliku pildi sellest, kuidas nad oskavad vait olla.“
„Enne seda võiksid sina neilt õppida oskust ainult vett juua!“
*
„Eile ma läksin kalale. Lähen mööda jõekallast ja korraga näen – mulle tuleb vastu alasti kaunitar. Mina kohe… Kõigepealt heidan õnged…“
„Kas sa oled idioot või? Aga tütarlaps?“
„Oota nüüd, oota, ära katkesta! Mina heitsin kõigepealt õnged põõsasse…“
*
Kaks kalahullu on ööseks järve äärde jäänud ning seal endile lõkke ääres mõnusa äraolemise korraldanud. Pärast seda, kui nad on nina viltu võtnud, ütleb üks:
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.