Nimetatud lõigul tohib jääle minna ja seal liikuda üksnes jalgsi, s.t keelatud on mootorsaanid, ATV-d, motokoerad jmt. Kivi kotti!
Jääolude muutumist saad jälgida siit:
Päästeameti pressiteenistusest öeldi Kalastajale, et viimaste nädalate miinuskraadid on kasvatanud siseveekogudele tugeva jääkatte ning 8. jaanuarist võib minna ka siseveekogude jääle üle kogu Eesti. Jääolud on aga erinevad ning jääle minnes tuleb pidada silmas ohutust ning olla ettevaatlik.
Sisevete jääoludega saab tutvuda Keskkonnaagentuuri jääkaardi abil. Kaart on informatiivne ning igaüks vastutab oma turvalise käitumise eest ise. Jääle tasub minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt 10 cm. Päästjad kontrollivad jää paksust regulaarselt.
Jääle minnes pane selga ujuvkombe ning riputa kaela jäänaasklid, samuti võta kaasa veekindlas kotis laetud mobiiltelefon ning kuivad riided. Liiast ei ole ka päästevesti kasutamine muu riietuse peal. Mõistlik on abivahendina kaasa võtta ka vile, millega saab märku anda siis, kui peaksite hätta sattuma.
Jääle minekust tasub lähedastele teada anda ning võimalusel ka seltsiline kaasa võtta, sest nii on abi olemas ka siis, kui õnnetus peaks juhtuma. Kui märkad hädalist, kelle elu või tervis on ohus või vajad ise abi, helista esimesel võimalusel hädaabinumbril 112!
Jääl liikumise meelespea
• Veendu alati, kas jää kannab ja liigu võimalusel juba eelnevalt käidud kohtades.
• Pragude, lahvanduste ning sildade juures on jää alati nõrk ja ei tarvitse inimest kanda. Nõrgem on jää ka kõrkjate, madalike ja allikakohtade juures ning jõe, oja või kanalisatsiooni suubumiskohas.
• Praksumist kuuldes lahku kohe jäält, see tähendab, et jäässe on tekkinud praod ning see võib murduda.
• Vooluveekogul, nagu jõgi või oja, on jää alati nõrgem kui järvel või tiigil ja sulab ilmaolude muutudes kiiremini.
• Pimedas jääl liikumisel tuleb arvestada eksimisohuga.
• Lagedal veekogul puhub enamasti tuul, mistõttu peab arvestama külmumisohuga.
• Alkoholi tarbimine sooja saamiseks tekitab petliku soojatunde, kuid ei peata keha jahtumist, vaid hoopis kiirendab seda.
Seotud lood
Kuidas lõid Peipsi-äärsed kalamehed oma sikud läikima siis, kui moodsaid poleerimispastasid ja kemikaale veel ei olnud? Kas kunagistest töövõtetest ja abivahenditest kõlbab midagi üle võtta ka tänapäeval?
Parimates kalastustarvete kauplustes on valida mitmekümne erineva sikuridva vahel. On pikemaid ja lühemaid, jäikasid ja pehmeid, nii et silmade eest läheb kirjuks.
Annan mõned näpunäited, millest võiks olla kasu Peipsile sikupüügile minnes.
Raimo lemmikkalaks talvisel ajal on ahven, mida talle meeldib lisaks Suur-Peipsile püüda veel ka Pärnu lahel. Esimese jääga, kui suured järved on veel lahti, aga väikesed veekogud juba kannavad, püüab Raimo meeleldi sikuga ka sisemaa karjääridel, järvedel ja jõgedel. Teie ees on Raimo talvised sikud, mis talvisel ahvenapüügil teistest rohkem püügiaega saavad või millel on lihtsalt oma lugu.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele