Kas tead, kuidas Ruhnu saare Ringsu sadam endale nime sai?
Ruhnu saare Ringsu sadam, mererahva seas populaarne ja hinnatud, kuulub riigiettevõttele Saarte Liinid, kes on selle igati korda teinud. Milline on aga sadama nimesaamise lugu?
Krahv August Kudwig Mellini 1798. aastal ilmunud Liivimaa atlase kaardi järgi oli Ruhnu lõunatipu nimi Rings Udden. Kasutusel on olnud ka nimekujud Ringsudd ja Rings-udden. Udd, udde tähendab rootsi keeles neeme, tippu; nimekuju rings algupära on aga märksa segasem. Aegade jooksul on pakutud läti algupära rengs (renge)– räim; eesti rünk, rink (ringas) – kalju, kaldakõrgendik, kaldaliivakõrgendik, leede. Tõenäolisem on siiski Carl Russwurmi 1855. aastal ilmunud raamatus „Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnu“ välja pakutud versioon, mille järgi lõpeb Ruhnu lõuna suunas Ringsuddi neemikuga, mis on võib-olla lühendatud nimest Heringsudd (Heeringaneem), kuna sinna viiv tee kannab nime Heringswäjen (Heeringatee).
Seotud lood
Oma 1939. aasta reisikirjas Ruhnu saarele (avaldatud sama aasta „Rahvalehes“) kirjutab loo autor, noor ajakirjanik Evald Voitk muu hulgas ka suvisest angerjapüügist saarerahva seas. Allpool katkendeid reisikirjast koos mõningate tähelepanekutega.
Mitte just liiga sageli, aga ka mitte liiga harva õnnestub Ruhnu kalameestel, kui võrgud liiga sügavale satuvad, saada merest hulganisti merihärga.
Oma angerjaartiklis mainisin, et Paide lossi aluses veskis püüti Pärnu jõest lisaks teistele kalaliikidele ka angerjat ning seda tehti püügiriistaga, mille nimeks oli nott. Millega tegemist ja kuidas sellega püük käis?
Muhu saarel sündinud Aadu Hint oli kalapüügi ja rannakalurite eluga kokku kasvanud juba oma päritolu tõttu ning teenis elu esimese raha noorpõlves just kalurina. Ka tema loomingus on käsitletud eeskätt randlaste elu. Koostöös mitmete teiste kirjanike ja ühiskonnategelastega astus ta vastu ühiskondlikele väärnähtustele, tundes muret kutseliste kalurite elu ja saatuse ning probleemide pärast, millele lisandus veel terve rida keskkonnaküsimusi.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele