Pangasius – süüa või mitte?

Mõni aasta tagasi Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi direktoriks saanud merebioloog Markus Vetemaa (55) on Eesti kalanduse grand old man. Suurema osa suvedest Vilsandi saarel veetev mees on kalapüügiga seotud enamuse oma ajast, sestap on just tema kõige õigem teadlane, kellelt uurida, kuidas käib meie merekalade käsi.

Kormoranide arvukus on ammuilma liiga suureks paisunud ning selle piiramine on möödapääsmatu. Üks võimalusi selleks on küttimine, aga lihtsalt niisama linde maha nottida ja prügimäele viia tundub barbaarne. Palju mõistlikum oleks leida neile mingi majanduslik rakendus – näiteks nad nahka pista või siis turistidele pakkuda. Kalastaja uuris, mida kormoranist üldse teha annab ja kuidas see tooraine kõige maitsvamaks roaks vormistada.

Kui saiatüki vahel olevat vorsti või muud lihatükki nimetatakse hot dog’iks, siis miks ei võiks samasuguse saia vahel olevat kammeljat nimetada hot cat’iks?

Konjunktuuriinstituudi 2024. aasta märtsis avaldatud kala ja kalatoodete tarbimise uuringust selgus, et Eesti elanikud vanuses 18–29 tarvitavad toiduks väga vähe kala. Et seda muuta ning inimesi maitsvate kalaroogade abil kala söömise juurde tuua, korraldas Kalanduse teabekeskus koostöös Eesti peakokkade ühendusega 24.–27. septembril viies Eesti linnas kalanädala, kus pakuti huvilistele peakokkadest mentorite retseptide järgi valmistatud Eesti kala. Üritusest rääkis Kalastajale lähemalt Kalanduse teabekeskuse juhataja Toomas Armulik.

Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.