Saame tuttavaks: Aasta kala 2026 kandidaat nr 4, lest
Kalastaja eestvedamisel on valitud aasta kala juba 2019. aastast. Varasemalt on seda tiitlit on kandnud jõesilm (2019), lõhe (2020), haug (2021), ahven (2022), merisiig (2023), koha (2024) ning viimati, 2025. aastal, angerjas. 2026. aasta nominendid on meritint, vimb, lest ja latikas. Võitja selgub rahvahääletuse tulemusel, kus ka sina saad anda oma panuse. Kui soovid, kingime sulle oma hääle andmise eest Kalastaja ühekuulise digitellimuse.
Selles artiklis tutvustame lähemalt Aasta kala konkursi neljandat kandidaati lesta. Lesta kandidatuuri esitasid 2026. aasta kala konkursile hiidlastest kutselised ja harrastuskalastajad.
Lesta üheks viimaseks kantsiks Eestis on kujunenud Hiiumaa. „Kalal käisid? Käisin. Kala said? Ei, ainult lesta!“ Umbes niimoodi võis veel mõne aja eest kulgeda kahe hiidlasest kaluri omavaheline vestlus.
Tänaseks on lestast saanud Hiiumaa üks sümboleid, sest mujal seda rasvast ja maitsvat kala enam väga palju ei ole. Lestasaagid ja lestaasurkondade seisund Läänemeres on languses ja suve teises pooles, mil suitsulesta järele on Hiiumaal puhkajate seas suur nõudlus, on lestasaagid pigem tagasihoidlikud.
Kui kunagi visati nalja, et lestavõrgu võib vabalt ka kahe männi vahele panna, ju ikka kala täis lööb, siis nüüd on Läänemere ühe olulisema püügiobjektiga lood teisiti. Aastaid vaat’ et prügikala staatuses olnud kalale on hakanud rohkem tähelepanu pöörama ka kalateadlased. Näiteks 2019. aastal saime teada, et Läänemeres elab kaks äravahetamiseni sarnast lestaliiki, läänemere lest ja lihtsalt lest, keda eristatakse kudemisstrateegiate põhjal.
Harrastuskalastajate jaoks on parim aeg lestamõtetega Hiiumaale sõita sügisel. Siis ujuvad end suve jooksul mõnusalt paksuks ja rasvaseks söönud lestad toiduotsinguil ka täitsa kalda alla, kohati lausa meetrisesse vette ning on sealt tonkaga hästi püütavad. Aasta kala 2026 valimisel saad oma hääle anda siin.
Seotud lood
Räägitakse, et suvi olla kalamehele üks raske aeg. Kõrvetava päikesega pikad palavad päevad teevad kalapüügist paraja katsumuse ja ka kala tundub olevat n-ö lukus ehk kehva võtuga. Tegelikkuses võib suvi – eriti just augustikuine rukkilõikuse aeg – olla üks parimaid aegu latikapüügiks, pakkudes ilusad saake ning suuri trofeekalu. Kuid korraliku suvise latikasaagi nimel tuleb palju rohkem vaeva näha kui kevadist rändel olevat kala püüdes.
Sellest loost saad teada, mida peaks fiiderdaja sügisel teisiti tegema kui kevadel ja suvel, millega arvestama peibutussööda segamisel ja püügitaktika valimisel ning millistest paikadest vee jahenedes kala otsida.
Kuni Sindi paisu langemiseni saime vimma õngitsemisest rääkida peamiselt Kasari vesikonna kontekstis. Pärnu jõel allpool Sindi paisu oli valdav tonka- või fiidripüük, sest jõgi oli alamjooksul lai ja kala liikus mõnusa õngitsemise mõistes kaldast liiga kaugel. Pärast Sindi paisu lammutamist aga tõuseb vimb massiliselt kuni Kesk-Eestis asuva Jändjani ning kalameeste rõõmuks saab seda kala püüda väga pikal Pärnu jõe lõigul.
Kui enamus suvistest kalastajatest oma õngevarustuse talvekorterisse pakivad, hakkavad põhjaranniku liivastel kallastel vihisema pikad, toekad ning võimsate testidega ridvad. Alanud on sügisene lestapüük. Kuidas see käib, mida meil selleks tarvis läheb ja mida peaks silmas pidama, sellest allpool juttu tulebki. Lugu ilmus 2012. aasta sügiseses Kalastajas nr 65. Harri Nurk lahkus taevastele kalavetele 3. jaanuaril 2020.
Tänapäeva kiires maailmas otsivad inimesed üha enam lahendusi, mis tagaksid mugavuse, turvatunde ja valmisoleku nii igapäevaelus kui ka ootamatutes olukordades. Just sellisest vajadusest on välja kasvanud Toidupakk.ee, e-pood, mis keskendub matkatoidule, toiduvarudele ja praktilisele matkavarustusele. See ei ole lihtsalt kauplus – see on partner kõigile, kes hindavad looduses viibimist, seikluslikku eluviisi ning mõistavad valmisoleku tähtsust.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele