Kalastaja eestvedamisel on valitud aasta kala juba 2019. aastast. Varasemalt on seda tiitlit on kandnud jõesilm (2019), lõhe (2020), haug (2021), ahven (2022), merisiig (2023), koha (2024) ning viimati, 2025. aastal, angerjas. 2026. aasta nominendid on meritint, vimb, lest ja latikas. Võitja selgub rahvahääletuse tulemusel, kus ka sina saad anda oma panuse. Kui soovid, kingime sulle oma hääle andmise eest Kalastaja ühekuulise digitellimuse.
Selles artiklis tutvustame lähemalt võistluse kolmandat kandidaati, latikat. Latika esitas Aasta kala konkursile Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi.
Latikas on oluline püügiobjekt nii harrastuskalastajatele kui Peipsi kaluritele. Latikas (lad Abramis brama) on karpkalalaste sugukonda kuuluv kala, kes elab meil enamasti suuremates järvedes, suuremates aeglase vooluga jõgedes või jõeosades ning vähemal määral rannikumeres.
Latikas koeb madalaveelistes järvedes või nende osades ja vanajõgedes, ning teadusuuringud on näidanud nende tugevat kudemispaigatruudust. Mõni kala võib 15 aastat järjest igal kevadel täpselt samasse kohta kudema tulla. Latikas on üks tähtsamaid kutselise kalapüügi objekte meie siseveekogudes, eeskätt Peipsi järves ja Võrtsjärves, ning väga atraktiivne ka harrastuspüüdjatele, eelkõige Emajões, aga ka teistes Emajõe vesikonna jõgedes, Pärnu jõe alamjooksul ning paljudes (peamiselt Eesti lõunaosa) järvedes. Põhjuseks on mõistagi see, et latikas on väga hea söögikala – tema liha on rasvarikas, kõrge toiteväärtusega ja maitsev. Eriti hinnatud on suitsulatikas.
Eesti rekordlatikas püüti 1966. aastal Peipsi järvest, see kala kaalus 5,5 kg, oli 58 cm pikk ning tema vanuseks hinnati 18 aastat. Harrastuspüüdjate saagiks langevad tavaliselt kuni kahekilosed latikad. Hoolimata küllaltki tugevast püügisurvest näitavad kalastiku seire ja uuringute tulemused, et latika käsi (uim) käib praegu vähemalt Peipsi järve–Emajõe–Võrtsjärve süsteemis üsna hästi.
Vanemast ajast on teada, et kui algas latika kudeaeg, jätsid järveäärsed kogukonnad kõik muud tegevused pooleli ja tegelesid kalapüügiga. Seda olukorda kirjeldab hästi August Gailit romaanis „Ekke Moor“, kus vanausuliste kogukonna matriarh unustati surivoodile, kuna sel tähtsal hetkel juhtus midagi veel olulisemat – latikas tuli randa.
Ka tänapäeval võtavad paljud kalamehed puhkuse just kevadsuvel, et saada osa põnevast kudemisaladele minevate ja sealt naasvate latikate püügist. Sel ajal on Emajõe kaldad täis õngitsejaid ning kodudes tossavad suitsuahjud. 2026. aasta kala saad valida siin.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Räägitakse, et suvi olla kalamehele üks raske aeg. Kõrvetava päikesega pikad palavad päevad teevad kalapüügist paraja katsumuse ja ka kala tundub olevat n-ö lukus ehk kehva võtuga. Tegelikkuses võib suvi – eriti just augustikuine rukkilõikuse aeg – olla üks parimaid aegu latikapüügiks, pakkudes ilusad saake ning suuri trofeekalu. Kuid korraliku suvise latikasaagi nimel tuleb palju rohkem vaeva näha kui kevadist rändel olevat kala püüdes.
Sellest loost saad teada, mida peaks fiiderdaja sügisel teisiti tegema kui kevadel ja suvel, millega arvestama peibutussööda segamisel ja püügitaktika valimisel ning millistest paikadest vee jahenedes kala otsida.
Kuni Sindi paisu langemiseni saime vimma õngitsemisest rääkida peamiselt Kasari vesikonna kontekstis. Pärnu jõel allpool Sindi paisu oli valdav tonka- või fiidripüük, sest jõgi oli alamjooksul lai ja kala liikus mõnusa õngitsemise mõistes kaldast liiga kaugel. Pärast Sindi paisu lammutamist aga tõuseb vimb massiliselt kuni Kesk-Eestis asuva Jändjani ning kalameeste rõõmuks saab seda kala püüda väga pikal Pärnu jõe lõigul.
Kui enamus suvistest kalastajatest oma õngevarustuse talvekorterisse pakivad, hakkavad põhjaranniku liivastel kallastel vihisema pikad, toekad ning võimsate testidega ridvad. Alanud on sügisene lestapüük. Kuidas see käib, mida meil selleks tarvis läheb ja mida peaks silmas pidama, sellest allpool juttu tulebki. Lugu ilmus 2012. aasta sügiseses Kalastajas nr 65. Harri Nurk lahkus taevastele kalavetele 3. jaanuaril 2020.
Tänapäeva kiires maailmas otsivad inimesed üha enam lahendusi, mis tagaksid mugavuse, turvatunde ja valmisoleku nii igapäevaelus kui ka ootamatutes olukordades. Just sellisest vajadusest on välja kasvanud
Toidupakk.ee, e-pood, mis keskendub matkatoidule, toiduvarudele ja praktilisele matkavarustusele. See ei ole lihtsalt kauplus – see on partner kõigile, kes hindavad looduses viibimist, seikluslikku eluviisi ning mõistavad valmisoleku tähtsust.