Kalastaja 2026. aasta kalender on nüüd müügil

Ikka juhtub, et otsa tuleb nii suur kala, kellega kohtumiseks kalamees valmis ei ole. Püüad näiteks microjigiga ahvenat, peenike liin, tilluke sööt, UL-klassi ritv. Toimub võtt, sina haagid ja... kinni. Siis aga hakkab „põhi“ ühtäkki liikuma ja saad aru, et tegemist on kalaga. Väga suure kalaga. Nii suurega, et kasutada olev varustus jääb kala suurusele ja jõule igal juhul alla. Kas annab midagi teha, et koll siiski kätte saada?

Nagu paadimehele endale, nii meeldib ka paadimootorile magama minna puhaste linade vahele ehk enne talvekorterisse panekut tuleb paadimootorile teha hooldus. Kuna enamik tänapäevaseid hobipaate on varustatud 4-taktilise sissepritse toitesüsteemiga rippmootoritega, siis peatume just nendel.

Haug on meie vete levinumaid ja populaarsemaid püügiobjekte nii spinninguga kui elussöödaga püüdjate seas. Kui küsida, milline aastaaeg on haugipüügiks parim, tuleb sageli vastuseks: sügis. Kust sügisel haugi otsida, millist varustust kasutada ja mida on vaja teada, et püük oleks resultatiivne? Neile ja mitmetele teistele küsimustele me alljärgnevas loos vastuseid otsimegi.

Lõhe. Vähe on ridvamehi, keda see suur, tugev ja ilus kala külmaks jätab! Kes temaga varem kokku on puutunud, otsib võimalusi uuteks kohtumisteks. Need aga, kes meie jõgede hiiglase püügist ja võitlusest temaga ainult kuulnud, ootavad kannatamatult sügishooaja algust, et avaneks võimalus selle suursuguse kalaga rinda pista. Sügiseset lõhe- ja ka meriforellipüüki jõgedes järgnevas loos vaatlemegi.

Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.