Üksi ja omas rütmis: kolm nädalat Põhja-Norra lõhejõgedel
Lendõngega lõhepüük suvistel tundrajõgedel paneb mehed närviliselt nihelema, kaarte uurima ja putukaid siduma juba talvel. Kümneaastase lõhepüügikogemusega Laur Tammeorg seikles sel suvel kolm nädalat tundrajõgedel päris üksi ning selles loos kirjutab ta oma kogemustest nii toimunud kalareisi kui lendõngega lõhepüügi osas laiemalt.
Seotud lood
Kevin Sepp võttis möödunud aasta septembri keskpaigas koroonaviiruse kiuste taas ette üle 1000 km pikkuse kalaretke polaarjoone taha Põhja-Norra Finnmarki maakonna järvedele, et tabada punase kõhu ning maitsva lihaga arktilist paaliat.
Möödunud aasta septembris külastasime Fääri saari, et otsida limaeosloomade hulka kuuluvat nugilist, lõhilastel vohandilist neeruhaigust põhjustavat lõhe-limaeoslikku. Jätkub eelmises Kalastajas alanud Fääri saarte reisikiri.
Kui augusti lõpus Gröönimaalt tagasi jõudsime, oli meil nädalake aega, et valmistuda järgmiseks välitööks. Seekord viis raudlind meid teisele Taani kuningriigi koosseisu kuuluvale maalapile Atlandi ookeani põhjaosas – Fääri saartele.
Kalateadlased soovivad teada, kas Gröönimaalgi esinev lõhilaste parasiit võib olla põhjustanud meie jõeforelli ja teiste punaste kalade arvukuse langust.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele