Mis kasu on kalal parves elamisest?

Eesti kalamehele pole ilmselt üllatuseks, et forell, ahven ja karpkalalisedki eelistavad elukohana järskude jõekallaste kaldaõõnsuseid ja puujuurikaid. Sadamates ja kanaliseeritud jõgedes selliseid elupaikasid pole ja nii võttis üks Kansase Ülikooli arhitekt kätte ja disainis kalasõbralikud kaldapaneelid.

Käesoleva aasta veebruaris avaldatud teadustöö analüüsis merel toimuva harrastuspüügiga seotud teemade kaasatust Euroopa Liidu kalanduspoliitilistesse otsustesse. Teadlased leidsid, et harrastajate esindatus otsustusprotsessides on väike ja harrastajate fookuses olevad kalavarud on Euroopa vaates kehvasti hallatud.

Äsja avaldatud Tartu Ülikooli teadustöö analüüsis kalade tundlikkust 29 erinevale keskkonnamürgile ja pani pingeritta 269 maailma kalaliiki. Tuleb välja, et meie kodumaiste liikide seas on nii vastupidavaid superkalu kui ka reostuse suhtes tundlikke esindajaid.

Hiljutine Exeteri Ülikoolis (Suurbritannia) läbi viidud uuring näitas lõkspüünistele kinnitatud LED-valgustite suurt mõju saagi meelitamisel. Merepõhjas tuledega valgustatud püünised olid krevetipüügil kuni 19 korda efektiivsemad võrreldes valgustamata püünistega. Valgustid meelitasid ligi ka suuremaid röövkalu ning teadlaste sõnul võib valgusteid edukalt kasutada ka kalapüügil. Kas seda tasuks proovida ka Eestis?

Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.