„Issi, milline on kõige suurem kala, mille sa oma elus kätte oled saanud?“ tahab kirgliku kalamehe poeg teada.
„Küsi seda emalt. Ma olen ära unustanud, mida ma talle rääkisin.“
*
„Pole viga,“ lohutab advokaat meest, kes on just naiselt lahutuse saanud. „Maailmameres on veel rohkesti kalakesi ringi ujumas.“
„Võib-olla,“ ohkab mees. „Aga see kalake võttis mu õnge otsast kogu sööda ära...“
*
Banketilauas pakub üks külalistest välja toosti.
„Teen ettepaneku juua naiste terviseks, kes ei saa elada meesteta, nii nagu kala ei saa elada veeta!“
Üks daamidest lausub:
„Ma ei saa aru, noormees, millest te räägite? Mina elan juba 20 aastat ilma meheta ja tunnen end suurepäraselt!“
„Kallis proua – ma räägin värskest kalast!“
Hetkel kuum
*
Kaks sõbrannat istuvad ja ajavad juttu. Nende mehed vestlevad natuke eemal väljaspool kuuldekaugust. Üks meestest räägib parasjagu hasartselt kalapüügist ja žestikuleerib vastavalt. Kalamehe naise sõbranna küsib:
„Kuule, ütle, mille suurust su mees praegu näitab?“
„Kui see on tema viimati püütud kala suurus, siis on seda liiga palju. Aga kui see on tolle kalakaitseinspektori riista suurus, kellega mul tuli nende õnnetute kilude pärast asjad ära klaarida, siis on see tõele vägagi lähedal.“
*
Detsembrikuine Peipsi.
„Kuidas eristada tõelist jääsuplejat asjaarmastajast?“
„Tõeline jääsupleja ujub alasti.“
„Aga need, kes ujuvad riietega – kas nemad on asjaarmastajad?“
„Ei, need on kalamehed!“
*
Mees püüab jõe ääres kala. Tuleb noor naine, võtab end riidest lahti ja ainsaks kehakatteks vaid intiimpiirkonda kattev vääriskividest ja läikivast metallist ehe, läheb ujuma.
Kalamees hüüab talle: „Hei, teie seal! Pange ikka püksid jalga, haug tuleb täna hästi läikiva peale!“
*
Vana karu õpetab noort:
„Forellikütile tuleb kallale karata nii, et ta jõuaks sind näha ja reageerida!“
„Aga miks?“ imestab noor karu.
„Siis on pärast liha maitsvam – kogu s*tt on välja tulnud!“
*
Mees on päev läbi järvel kalastanud, aga ei saa midagi. Sõuab õhtu saabudes nukralt kalda poole, äkki vaatab – võrgujada läheb. Vaatab paremale, vaatab vasakule, vaikus, ja otsustab võrke „kontrollida“. Aga seal kala nagu murdu, korraga pool paati täis.
Kui jõuab kaldale, on seal vastas võrgu omanik püssiga.
„Vedas sul,“ ütleb kalur.
„Vedas jah,“ särab harrastaja.
„Ei,“ vastab kalur ja murrab püssi pooleks. „Püssil oli tõrge!“
*
„Poisikesena ei valetanud ma kunagi,“ manitseb vana kalamees poega.
„Aga millal sa siis alustasid?“ küsib poiss.
Seotud lood
Kui naine kingib kirglikust kalamehest kaasale uue spinningurulli ja too küsib, et mis asi see niisugune on, võib oodata kanget peretüli.
Õigel ajal kibuvitsateega kurgu kuristamine võib kodurahule hästi mõjuda!
Õngede kimbuga inimestest pungil ühistransporti trügides maksab olla ettevaatlik, sest iial ei või teada, keda ja kuhu ridvaots torkama juhtub.
Räägitakse, et Lõuna-Soomes olla kõik suurem, ilusam ja parem kui Lapimaal. Välja arvatud üks asi.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele