See on üks omapärane rakendus röövkalade püügiks suhteliselt suurtelt, ent madalapoolsetelt (metsa)järvedelt.
Püügivarustus koosneb vähemalt 3-meetrisest jäigemast ridvast, statsrullist ja 0,28–0,35 mm monofiilist, millele rakendatakse järjestikku stopper, plast- või vinüültoruke selle külge kinnitatud pöörla ja nii suure avaga, et toruke libiseks pealiinil vabalt stopperini; libisev raskus kaaluga 5–7 grammi, pöörel ning sobiva pikkusega lips koos ühe-, kahe- või kolmeharulise konksuga.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Vanakooli Peipsi mehed püüavad suvel ahvenat spetsiaalsete suvesikudega ja kui leitakse ilusa kala parved, võivad saagid olla tavamõistes uskumatud.
Carolina rakendus kuulub Ameerikas ahvenapüügi klassikasse; praeguseks on see levinud ka mujale maailma ning temast on liikvel mitmeid modifikatsioone. Eestis räägitakse Carolinast sageli võistluskalastuse ja mikrojigi kontekstis, ent püüda saab ka suuremate võdikutega.
Nagu Venemaal seostub samovar Tuulaga, nii assotseerub Ameerikas silikoonist ussvõdik offset-konksu otsas ja libiseva raskusega kohemaid Texasega. Ühe versiooni kohaselt kasutati allpool kirjeldatavat rakendust esmakordselt Uatshita järvel ja nii edukalt, et juba mõne aasta pärast tunti seda kaugel väljaspool osariiki. Praeguseks kuulub Texase rakendus koos Carolinaga USA-s ahvenapüügi raudvara hulka ning on sealt viimaste kümnenditega levinud ka mujale maailma.
Juunis ei ole ahvena võtt veel nii ahne jagu suve teises pooles, seetõttu võib olla kasu ussi, kalatüki või ka tillukese sirpsaba-võdikuga söödastatud tonka mööda põhja lohistamisest.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.