„Siin näete te naist õnnistatud olekus,“ kostus sügaval nõukogude ajal nii mõnigi kord Eesti elanike televiisoritest. Ekraanilt vaatas koos maalil nähtava kauni naisega vastu muhelev väikest kasvu vanem mees, prillid peas. See mees oli kunstiteadlane ja kriitik Leo Soonpää. Käimas oli legendaarne, kümme ja pool aastat sarjana kestnud kunstisaade „Ars longa...“, mille 95 saadet naelutasid kunstiinimesed teleri ette mitte vähemal määral kui omaaegsed Valdo Pandi saated.
Kunstiteadlane ja kirglik kalamees Leo Soonpää.

Seotud lood

Lood
  • 29.06.25, 14:30
Legendaarne laulja Artur Rinne oli vähemalt sama kõva kalamees
„Tead, siin on kalal käinud ka Artur Rinne!“ Need aupakliku hääletooniga öeldud sõnad kõlasid Seinapalu forellijõe kaldal põlise Paide vana forelliküti suust nagu poolsosinal öeldud palvevormel. Ma ei tea tänaseni, kas kuulus laulu- ja kalamees Rinne tookord forelli sai või mitte, kuid seda, et ta elu jooksul püüdis palju forelle, hauge, ahvenaid jt kalu ning et tema kalasportlik tegevus sai võrdväärselt tuntuks tema kui laulumehe legendi ja nõukogude ajal kõige kiuste nn Eesti aja rahva meeltes elustaja sümbolina, teavad keskealised ja vanemad põlvkonnad kindlasti.
Lood
  • 02.03.25, 15:00
Legendaarne forellikütt Robert Allpere – härrasmees inglise mõistes
Kalle Kroon meenutab oma õpetajat ja kalastuskaaslast forellivetel Robert Allperet.
Lood
  • 08.07.25, 15:15
Legendaarseid kalamehi: advokaat August Mölder püüdis elu jooksul üle 800 lõhe
Põltsamaa lähedal sündinud advokaat August Möldrit (1889–1974) on peetud läbi aegade edukaimaks Eesti lõhekütiks, kes on pälvinud kalameeste hulgas ka „lõhekuninga“ austava tiitli.
Lood
  • 22.05.25, 06:45
Legendaarseid kalamehi: kirjanik Karl Ehrmann hindas kalapüügi juures sisemist puhkust
Tartus sündinud Karl Ehrmann (1905–1975, alates 1937 Eerme) oli 1920.–1930. aastate Võru tuntumaid kalameestest kirjamehi. Meie kalandusalasesse ilukirjanduslikku kirjasõnasse on ta end jäädvustanud suurepärase sõnameistrina, kellele võrdset on raske leida.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kalastaja esilehele