Jutt käib siis loomulikult kaladest. On ju olnud rõõmustavaks uudiseks, et meie kohalik ahven ümarmudilat kahe suupoolega pistab, samal ajal kui lestal jääb toidukonkurentsi tõttu toidulaud kesisemaks. Kormoranidele maitseb ümarmudil samuti ja seda söövad ka inimesed. Teadlased võtsid vee all toimuva uuringuga kokku.
Ümarmudilatest on saanud meie rannakalurite üks n-ö rahakalu.

Seotud lood

Lood
  • 30.06.25, 06:30
Kalamaailma superstaarid – vaata kõige vastupidavamate kalade edetabelit!
Äsja avaldatud Tartu Ülikooli teadustöö analüüsis kalade tundlikkust 29 erinevale keskkonnamürgile ja pani pingeritta 269 maailma kalaliiki. Tuleb välja, et meie kodumaiste liikide seas on nii vastupidavaid superkalu kui ka reostuse suhtes tundlikke esindajaid.
Lood
  • 05.06.25, 15:15
LED-valgustiga püünised püüavad paremini!
Hiljutine Exeteri Ülikoolis (Suurbritannia) läbi viidud uuring näitas lõkspüünistele kinnitatud LED-valgustite suurt mõju saagi meelitamisel. Merepõhjas tuledega valgustatud püünised olid krevetipüügil kuni 19 korda efektiivsemad võrreldes valgustamata püünistega. Valgustid meelitasid ligi ka suuremaid röövkalu ning teadlaste sõnul võib valgusteid edukalt kasutada ka kalapüügil. Kas seda tasuks proovida ka Eestis?
Lood
  • 12.05.25, 07:00
Inimeste rahustid muudavad lõhede noorkalad hulljulgeks
Veekeskkonda jõudvad ravimid on reostust uurivate teadlaste jaoks päevakajaliseks ja tähtsaks teemaks. Suures plaanis jõuavad kõik inimeste keha läbivad ravimid lõppkokkuvõtted veekeskkonda. Kui meie keha suudab ravimit ainevahetuse käigus muuta, siis väljutatakse ainevahetuse jäägid; küll aga on hulgaliselt ka selliseid ravimeid, mis muutmata kujul meie keha ja reoveepuhasteid läbides keskkonda jõuavad.
Lood
  • 08.04.25, 15:00
Pilk olmeheitvette: kuidas meie igapäevane elu mõjutab kalu
Mida sisaldab meie igapäevane olmeheitvesi ning kuidas mõjutab kalade elu pesupulbri, ibuprofeeni, kätekreemi ja lõhnaõli kasutamine?
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kalastaja esilehele