Harrastuspüüdjate lemmikud on ahven, haug ja särg

Uuringust selgus, et mullu käis Eestis hobikorras kalastamas ligikaudu 145 000 huvilist, kellest 80% olid mehed. Enamik meestest olid keskealised või natuke nooremad. Naiste osakaal on viimastel aastatel jäänud enam-vähem samaks. Piirkondlikult on harrastuskalastajaid keskmisest vähem Tallinnas, kõige enam aga Tartu piirkonnas.

Oma hobile tegi mullu kulutusi 75% kõigist harrastuskalastajatest ehk 10% vähem kui eelmise uuringu ajal. Keskmiselt kulutas harrastaja mullu oma hobile umbes 247 eurot ning kokku panustasid harrastajad seeläbi Eesti majandusse u 32 miljonit eurot.

Aastal 2024 käis suurem osa harrastuskalastajatest (56%) kalal 1−5 päeval. Pea kolmandik (29%) käis kalal rohkem kui kümnel päeval ja 15% käis kalal 6−10 päeval. Võrreldes eelmise uuringuga kalastamise sagedus oluliselt ei muutunud. Küll aga käisid mullu varasemast veidi sagedamini kalal noored.

Elukalliduse tõus ei ole kalastamise sagedust märkimisväärselt mõjutanud. Neist aga, kes käisid kalastamas varasemast harvem, tõi just elukalliduse tõusu põhjusena välja umbes kolmandik (kokku umbes 12% vastanutest).

Kala püüdsid harrastajad eelmisel aastal üle kahe tuhande tonni ehk vähem kui 2022. aastal. Püütud kalaliikidest domineerisid ahven (681 tonni), haug (488 tonni) ja särg (460 tonni).

Harrastuskalapüügi korraldusega ollakse Eestis rahul: 24% vastanutest olid sellega väga rahul ja 56% pigem rahul. Rahulolematuid oli kalastajate seas 9% – peamiselt üle 55 aasta vanused harrastajad.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrasele teeb see tulemus rõõmu. „Valdkonnas tegutseb pea 145 000 inimest ehk üle kümne protsendi Eesti rahvastikust. Selles valguses on nii kõrge toetus harrastuspüügi praegusele korraldusele suur tunnustus seni tehtud töö eest ning näitab, et võetud suund on õige,“ kommenteeris minister.

Kalanduspoliitika osakonna juhataja Sigmar Suu sõnul teeb murelikuks see, et püügi tulemuslikkus on viimaste uuringute kohaselt langustrendis. „See tähendab ilmselt üht kahest – kas seda, et kliimatingimused on viimastel aastatel muutunud niivõrd ettearvamatuteks, et kalastajad ei taba enam parimaid püügiaegu, või hoopis seda, et mõnes piirkonnas tuleb varu olukorda endiselt hoolikalt jälgida ja vajadusel seda paremini majandada,“ selgitas Suu.

Kontakt: Heili Sõrmus, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kommunikatsiooninõunik, [email protected], 56228240