Kunagi rääkis üks sõber mulle loo, kuidas tema kalamehest sõber oli pannud poisikesena kärbsevastsed klaaspurgiga voodi alla ja kuidagi need sinna unustanud. Ühel hetkel hakkasid toas lendama porikärbsed ja läks veel mõnda aega, enne kui poisi ema voodi alla unustatud kärbsefarmi üles leidis. Kas niisugusele hooletusele järgnes ka mingisugune ihuline karistus, sellest ajalugu vaikib, aga pahandust olnud asjast omajagu. Kellele ikka meeldib porikärbestega ühes korteris elada!
Söödavaria: kärbsenukul on söödamaailmas oma kindel nišš

Seotud lood

Lood
  • 23.04.25, 15:00
Õigesti valitud ja ettevalmistatud peibutussööt võib korda saata imesid
Ülipõhjalik lugu peibutussöötade valikust ja segamise põhimõtetest. Lisatud retseptid!
Oskuslik peibutussöötmine on õngitsemise üks alustalasid. Õigesti valitud ja ettevalmistatud peibutussööt võib korda saata imesid ja vastupidi – ebaõnnestunud valikud teha püügile korraliku karuteene. Alljärgnevas loos vaatlemegi, milliste kriteeriumite järgi erineva temperatuuriga vees peibutussööta valida, kuidas seda segada, milliseid lisaaineid kasutada jne.
Lood
  • 12.05.25, 15:00
Söödavaria: ööuss on suure kala sööt
Kui algab tonkapüügihooaeg, võib öösiti linnade muruplatsidel ja haljasaladel, aga ka surnuaedades kohata taskulambiga tegelasi, kes, pea maas, midagi otsivad. Need on kalamehed, kes korjavad ööusse.
Lood
  • 14.04.25, 07:00
Söödavaria: kooreüraski vastsega püüa kevadist siirdekala
Kooreüraski vastsed on tänapäeval konksusöödana sisuliselt unustatud. Sellegipoolest on neid kasulik teada ja tunda, et näiteks juhul, kui muu sööt püügi käigus otsa lõpeb või mingil põhjusel hukka saab, aga kala võtab nagu pöörane, oleks võimalik loodusest asendust leida.
Lood
  • 22.04.25, 15:00
Puruvana toob veest kõige pontsakamad särjed
Kui jõe ääres muu konksusööt otsa lõpeb või kärbsevastsed liiga kauaks päikese kätte jäädes ära nukkuvad, heida pilk kaldaäärsesse vette. Peaaegu kindlasti leiad sealt puruvanasid, mis toimivad konksusöödana vähemalt sama hästi.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kalastaja esilehele