Lühidalt kokku võttes võib öelda, et merekalad joovad, aga mageveekalad ei joo. Kuna aga meie Läänemere vesi on niivõrd tagasihoidliku soolsusega, siis käituvad siinsed merekalad vee joomise seisukohast samamoodi nagu magevees. Piiriks oleks siinkohal merevesi soolsusega 11–12 promilli, sellest soolasemas meres on kaladel juba vaja vett juua.
Atlandi lõhe käitub jões tüüpilise mageveekalana, ent merre naastes hakkab taas vett jooma. Kui muidugi kalamees teda vahepeal kinni ei püüa.

Seotud lood

Lood
  • 19.05.25, 06:30
Kalateadlane vastab: kas kalad hingavad õhku?
N-ö klassikaline kala hingab vees lahustunud hapnikku, mida nimetatakse ka veeshingamiseks. On olemas aga rida liike, kes on võimelised hingama samasugust 21% hapnikusisaldusega õhku nagu inimenegi.
Lood
  • 05.05.25, 07:00
Kalateadlane vastab: kas kalad vahetavad sugu?
Vastus on, et vahetavad ning kuidas veel! Valmistuge üheks eriti mahlakaks peatükiks. Toome näite ühest huvitavast liigist.
Lood
  • 28.04.25, 07:00
Kalateadlane vastab: kas kalad tunnevad lõhna?
Tõsiasi on, et tunnevad küll ja väga hästi! Lausa nii hästi, et annavad silmad ette isegi koerale.
Lood
  • 15.04.25, 07:00
Kalateadlane vastab: kui hästi kalad näevad?
Kuidas näevad kalad kaldal askeldavat inimest? Kas forellipüügil kamoflaažmustriga riiete kandmine on õigustatud? Millised kalad näevad paremini kui teised?
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kalastaja esilehele