Algas latika ja vimma kuderahu
Mai alguses algas kevadine kuderahu latikal ja vimmal. Kui näiteks koha ja haugi puhul on kudeaegne püügikeeld totaalne, siis latikat ja vimba võib harrastuskalastaja teatud vahenditega ja veekogudes ikkagi püüda.
Latikas koeb varsakabja õitsemise aegu
Vana rahvatarkuse järgi sätib varsakabja õitsemise ajal kudema latikas. See kõrge kerega kala valib kudemiseks madalad kaldaalad või vanajõesonnid, kus vesi kiiremini soojeneb. Suures kudetrallis osalevatel latikatel on tähelepanu hajevil ja nii on nad kerge saak röövpüüdjatele.
Latikapüük on lubatud:
• 5. maist kuni 10. juunini Peipsi, Pihkva ja Lämmijärves ainult käsiõngede ja lihtkäsiõngedega;
• teistes siseveekogudes 1. maist kuni 10. juunini ainult käsi-, lihtkäsi- ja põhjaõngedega.
Teiste püügivahenditega toodud ajavahemikel latikat püüda ei tohi. Paraku on kevadine Keskkonnaameti inspektorite töö näidanud, et latika kuderahu ei ole sugugi kõigile püüdjatele teada ja mõistetav. Kalavarude püsimisele aitab kaasa nii püügireeglitega arvestamine kui märgatud eksimustest teada andmine.
Peipsi, Pihkva ja Lämmijärves ning Suures ja Väikeses Emajões kehtib latikale alammõõt 35 cm. Ööpäevas on ühel harrastuskalastajal lubatud olenemata veekogust kaasa võtta kuni 15 latikat.
Kalastajad peavad arvestama, et mõnel kaitseala piiridesse jäävad veekogul võib olla täiendavaid liikumispiiranguid. Näiteks Emajõe reeglitest oli juttu eraldi artiklis.
Vimb koeb kiire vooluga käredatel
Kevadine kuderahu algas ka latikaga samasse karpkalaliste sugukonda kuuluval vimmal. Vimb on poolsiirdekala, kes elab meres (vähem ka Peipsi, Pihkva ja Lämmijärves), aga kasutab sarnaselt lõhe ja forelliga kudemiseks jõgede kärestikke. Suve jooksul liiguvad vimmad tagasi merre või suurematesse järvedesse ning hinnatud kudepaigad võtavad sügisel üle lõhelised.
Hetkel kuum
Et vimba jaguks lahedasti ka tulevikus, on vimmapüük 10. maist 20. juunini keelatud järgnevates jõgedes:
• Põhja-Eestis Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala ja Pirita jões;
• Loode-Eestis Vääna, Keila, Vasalemma ja Vihterpalu jões;
• Lääne-Eestis Kasari, Paadrema, Audru ja Pärnu jões.
10. maist peajõgedes alanud püügikeeld ei puuduta nimetatud jõgede lisajõgesid. Seal on harrastuslik vimmapüük lubatud ka pärast 10. maid.
Vimma alammõõt on 30 cm ning ööpäevas on ühel harrastuskalastajal lubatud kaasa võtta kuni 20 vimba.
Mais alanud koha kudemisaegsest püügikeelust kirjutasime juba varem. Kevadel kudejatest rohkem ajalise püügipiiranguga kalu ei lisandu. Järgmine kuderahuga kala ootab vee soojenemist 17 kraadini, mis ajaliselt jääb jaanipäeva lähedusse. See suvine kudeja on linask.
Püügireegleid saab kontrollida harrastuspüügiõigust ostes veebilehel kalaluba.ee või Keskkonnaameti kodulehel.
Kui märkad rikkumist, anna sellest teada riigiinfo telefonil 1247.
Kuderahu tagab kalavaru – las kala koeb!
Seotud lood
Kogu pikkuses laevatatav Emajõgi ning temaga ühenduses olevad jõed ja järved on lisaks harrastuskalastajate poolt üheks enimkülastatud kalakohaks olemisele olulised veekogud ka looduskaitse vaates. Oma teekonnal voolab Emajõgi läbi mitme looduskaitseala, kus kehtivad kaitse-eeskirjad seavad mitmeid piiranguid nii liiklemisele, viibimisele kui kalastamisele. Kus, millal ja mida teha tohib, seda järgnevalt vaatlemegi.
Koha – meie vetes elav hinnatud röövkala – alustab peagi kudemist. Selleks, et kohavaru püsiks tugev ka tulevikus, tuleb tagada talle kuderahu.
2. aprillil said aasta kala angerja varud täiendust Võrtsjärves ja Vagulas. Kuremaa, Kaiavere ja Saadjärve on plaanis angerjamaime asustada umbes kuu aja pärast.
Seoses Vanaveski ja Ruila paisude eemaldamisega Vasalemma jõelt möödunud aastal kehtivad nüüd jõel uued püügireeglid.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele