Alates laupäevast, 8. märtsist ei tohi Eesti siseveekogude jääle enam minna. Keeld on vajalik veeõnnetuste ennetamiseks ja inimelude säästmiseks.
“Inimesed kipuvad hindama jääolusid paremaks kui need tegelikult on. Soojad ilmad ja kevadpäike on jääkatte aga õhukeseks ja hapraks lihvinud ning jää peale minek pole enam ohutu isegi siis, kui pealtnäha tundub jää terve ja tugev. Praegustes oludes võib jää hetkega mureneda, piisab vaid mõnest sammust,“ ütles päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala. Keskkonnaagentuuri hinnangul kujunes 2024/2025 jäähooaeg erakordselt lühikeseks ja ebatavaliseks.
Jääaluse vee temperatuur on vaid paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees suudab täiskasvanu pidada vastu kümmekond minutit, laps veelgi vähem. Seepärast on oluline, et lapsevanemad selgitaksid pere pisematelegi jää ohtlikkust ning hoiaksid silma peal, et lapsed püsiks jääst eemal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Päästeamet palub lastevanematel ja ka õpetajatel koolides rääkida laste ja noortega jääoludest ning sellega kaasnevatest ohtudest. Kui märkate, et keegi on veekogul hätta sattunud, siis tuleb viivitamatult helistada 112 ja kutsuda abi.
Tänavu on uppunud kaks inimest, mõlemad olid läbi jää vajunud kalamehed. Kolmel korral vajus läbi jää ka neli last, kes kõik õnneks pääsesid. Päästjatel on tulnud ohtlikult jäält ära juhatada 115 inimest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Uurisime asjatundjatelt, kuhu nad soovitaksid lähiajal kalale minna, mida on viimastel päevadel saadud ja millega tasuks püüda. Jagame seda infot nüüd sinuga, et saaksid paremini kala püüda. Kivi kotti!
Esmakordselt tundmatule veekogule või ka uuele jõelõigule sattudes puutub iga kalastaja kokku küsimusega, kust otsida kala. Üks võimalus on minna lihtsama vastupanu teed, visata sööt ja rakendused esimeses meeldivas kohas sisse ja loota, et ehk midagi ikka näkkab. Teine variant on teha püügipaiga valimisel veidi eeltööd ning üritada seeläbi juhulikkuse ja õnne osa vähendada. Kevadistest siirdekaladest pakuvad kalameestele huvi peamiselt särg, vimb ja säinas ning nende otsimist me järgnevalt vaatlemegi.
Pärast Sindi paisu langemist tõuseb vimb Pärnu jõel kuni Türi linnani välja ning kalameestele on jõel avanenud täiesti uued püügivõimalused. Alljärgnevalt mõned pidepunktid neile, kes end esmakordselt Pärnu jõele sätivad ning jõe kalakohti alles avastama hakkavad.
Politsei- ja Piirivalveameti jääkaardi andmeil on alates 4. märtsist 2025 keelatud minna Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve jääle.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.