Õige kevadine särjepüük käib ikka vooluveest, olgu selleks siis saarte kraavid ja ojad või sisemaa jõed. Millised on vooluvees õngitsemise eripärad? Mis kala on kevadine teib ja kuidas teda tabada? Milline peaks olema püügi taktika? Kas peibutussöötmine on vajalik? Jaak Kask teab vastuseid.
Jõgedele särge ja teibi püüdma!

Seotud lood

Lood
  • 27.01.25, 12:54
Enamlevinud vead kevadisel särjepüügil: miks osad mehed saavad rohkem kala kui teised?
Enamik kalamehi peab kevadist särjepüüki üsna lihtsaks ja robustseks asjaks. Varustus võib olla poriodav, tamiil jäme, korgid-konksud suured, peibutussööta pole vaja, konksu otsa pane mida iganes – küll võtab! Tõesti – kevadist siirdesärge on võimalik mingil perioodil tabada ka nii, paraku on see aeg, mil särg haarab kõike ja valimatult, üsna lühike. Vigade vältimine ja optimaalseima varustuse kasutamine tagab püüdjale suurema saagi.
Lood
  • 16.03.22, 09:14
Kevadine õngitsemine: konks või kirptirk?
Õngerakendustel tavalise konksu asemel kirptirgu kasutamine on kevadisel siirdekala õngitsemisel väga populaarne, aga kas sellest on ka kasu? Ja kui on, siis millal ja millist kirpu kasutada?
Lood
  • 06.03.25, 15:00
Otsime kevadist siirdekala: kuidas leida tundmatul jõel kalane püügikoht?
Esmakordselt tundmatule veekogule või ka uuele jõelõigule sattudes puutub iga kalastaja kokku küsimusega, kust otsida kala. Üks võimalus on minna lihtsama vastupanu teed, visata sööt ja rakendused esimeses meeldivas kohas sisse ja loota, et ehk midagi ikka näkkab. Teine variant on teha püügipaiga valimisel veidi eeltööd ning üritada seeläbi juhulikkuse ja õnne osa vähendada. Kevadistest siirdekaladest pakuvad kalameestele huvi peamiselt särg, vimb ja säinas ning nende otsimist me järgnevalt vaatlemegi.
Lood
  • 15.06.22, 12:04
Lastega õngitsema? Aga muidugi!
Paneme kokku lapse esimese õngekomplekti ja anname soovitusi püügipaiga valikuks.
  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 07:30
Laevas või paadis kehtib reegel: kaptenit tuntakse hädas
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kalastaja esilehele