Kalakaanid ei tapa, aga kurnavad kalu
Küllap on enamik kalamehi tabanud hauge, ahvenaid, forelle või ka teisi kalu, kelle peal on mõned kalakaanid. Eriti iseloomulik on see talvisel või ka kevadisel ajal, kui vesi on külm ning kalad passiivsemad. Kaanid on seljas, järelikult kala ei liigu, ütlevad kalamehed siis. Mis tegelased need kalakaanid õigupoolest on ja kas nad kujutavad kaladele ka mingisugust ohtu? Aleksei Turovski kirjutab pikemalt.
Seotud lood
Põhja-Norra kalavete külastajad kurdavad – varasemalt püügikaladest peamiselt merilutsus jt tursalistes parasiteerinud ussid ladinakeelse nimega Anisakis on nüüd aina enam levinud ka paaliatesse ja lõhedesse. Kuna tegemist on inimesele ohtliku parasiidiga, palusime teemat valgustada parasiitide asjatundjal Aleksei Turovskil.
Kunda ja Keila jõe alamjooksu lõhedel esineb palju kalahallitust, mida põhjustab parasiit nimega vesihallik. Jürgen Karvak uuris oma magistritöös, kas oomütseedist vesihallikuga (Saprolegnia) nakatumine mõjutab Atlandi lõhe (Salmo salar) noorkalade stressitaset Kunda ja Keila jões.
Elektriline liikuvus Euroopas ei puuduta enam üksnes sõiduautosid. Kia tõi eelmise aasta lõpus turule täiselektrilise kaubiku PV5, mis on ehitatud spetsiaalselt elektriliste kaubikute jaoks loodud platvormile e-GMP.s ja pakub hulgaliselt võimalusi tarbesõiduki konfigureerimiseks. Kia PV5 on saadaval kahe- ja kolmekohalise pakiautona, 5-kohalise meeskonnakaubikuna ja viie- ning seitsmekohalise reisijatebussina. Viimast saab kohaldada ka invavedudeks. Aasta lõpus on mudel saadaval ka šassii versioonis.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele