Kümme kohta, kuhu esimese jääga kalale minna
Ammu enne seda, kui külm suuremad veekogud (rääkimata Peipsi järvest, Pärnu lahest ja jõgedest) korralikult kaanetab, kibelevad kalamehed talihooaega alustama. Küll see kandva jää ootamine on piinarikas – saaks ainult otsa vette! Kus juba kannab? Mida ja kui palju saadakse? Kalastaja annab kümme soovitust, millistele veekogudele kihelust maandama minna, ent paneb ka südamele, et kalaretke planeerimisel tuleks juhinduda Päästeameti jäälemineku lubamisest.
Seotud lood
Kalameestele on esimesele jääle pääsemine talihooaja üks tähtsündmusi, ent suures tuhinas kiputakse sageli unustama ettevaatlikkust. Seetõttu juhtub igal aastal nõrgal jääl mitmeid õnnetusi. Et püügiretke paremini planeerida, on Päästeameti ja Keskkonnaagentuuri koostöös valminud Ilm+ äpp, kust muude andmete seas saab infot ka sisevete jääolude kohta.
Jää on salakaval ega andesta ettevaatamatust, rumalust või hulljulgust. Selle kinnituseks on pea igal aastal esimese ja viimase jää paiku uppunud kalamehed. Enne, kui sead sammud esimesele jääle, loe läbi järgnevad soovitused.
18. veebruaril korraldas Päästeamet Väike-Maarja Päästekolledžis jääohutuse-alase teabepäeva, mille üheks osaks oli päästevahendite praktiline demonstratsioon Äntu Sinijärvel. Toimunust on valmimas ka näitlik õppevideo.
Kas kalapüük võib olla midagi palju enamat kui lihtne kalalkäik? Uus luksus on see, kui keegi teine teeb keerulise osa sinu eest ära.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele