Kalapüügieeskirja § 4 lg 2 p 7 kohaselt on kõik räimerakendused, mida meie kalastustarvete kauplustes müüakse, sellised, millega püüda tegelikult ei tohigi. Kalapüügieeskirjas on nimelt kirjas, et räimeõnge rakenduses tohib kasutada vaid imetillukesi konkse, mille teraviku ja sääre kaugus ei ole suurem kui 5 mm. Nii väikeseid konkse reaalselt räimepüügil keegi ei kasuta. Kas seda seaduspunkti oleks võimalik ära muuta? 10 mm konksuteraviku ja jala vahel on räimepüügil oluliselt reaalsem suurus. Kas kedagi antud punkti rikkumise eest räimepüügil ka karistatud on, ei tea, aga kui inspektorid väga tahaksid, saaksid selle eest trahvi teha küll.
Seotud lood
Kalapüüki reguleerivaid õigusakte muudetakse pea igal aastal. Seekord on need muudatused senistest mahukamad ning mitmed neist nihutavad paigast pikalt kehtinud reeglid. Ühtekokku on neid muudatusi 62 – püügivahendite definitsioonidest kalade püügikeeluaegadeni, seda nii kutselisel kui harrastuspüügil. Muudatuste pakett jõustub 1. jaanuaril 2021. Kõiki muudatusi siinkohal välja tooma ei hakka, vaid esitame valiku olulisematest.
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Eesti Maaülikooli vanemteadur Arvo Tuvikene ning Keskkonnaministeeriumi kalavarude ja veeosakonna ning Keskkonnaameti ametnikud.
Ahvena ja haugi alammõõt suurenes, säinale ja vimmale kehtestati päevalimiit.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele