Esimese etapina Järvamaa 2024. aasta seeriavõistluste sarja kuulunud õngitsemisvõistlus Paide Särg toimus juba viiendat korda. Varasemalt Paide tehisjärvel aset leidnud varasuvine jõukatsumine kolis sel aastal üle oluliselt kalarikkamale Tarbja paisjärvele.
Võistluse korraldajateks olid endiselt kohalikud õngitsemisfännid Valeri Sirotin ja Veikko Luts (viimane võistles ka ise), kes koos sõpradega juba varakevadest saadik võistlustrassi ja püügikohti ette valmistamas käisid. Tänu kõigele sellele tegi kogu üritus tubli sammu tõsisema võistluse poole ning see kajastus ka osalejaskonnas – kohale tuli enamik Eesti tippõngitsejaid, kellele Tarbja järv oli võistlusveekoguna varasemast tuttav ning kel nädal hiljem samas oma reitingusarja osavõistlus toimus.
25. mai ilm oli roppkuum, kraadiklaas näitas lõuna paiku varjus 28 kraadi. Võistlustulle läks 23 õngitsejat (18 täiskasvanut, kolm naist ja kaks noort) ning püügiaega oli neli tundi, kümnest kaheni. Käe said valgeks kõik osalenud. Põhilise saagi moodustasid väheldased särjed, roosärjed ja latikalipsud, aga pea kõik kurtsid tujutsevat võttu, mis vahepeal sootuks kadus.
Võitjaks tuli Janno Nugis, kel õnnestus nelja tunniga välja püüda 5,269 kg kala. Üle 5-kiloseid saake oli kokku neli. Parim järvamaalane oli Vitali Haritonov.
Pärast võistlust pakuti osalejatele kringlit ja suitsukala. Võistlust toetasid Salmo&Luts OÜ, Türi kalastustarvete kauplus ja Paide linnavalitsus.
MEHED
1. Janno Nugis 5,269 kg
2. Konstantin Voznjuk 5,241 kg
3. Vitali Haritonov 5,184 kg
NAISED
1. Helen Laurits 3,496 kg
Hetkel kuum
2. Tiina Nõmm 0,708 kg
3. Viivi Liias 0,601 kg
NOORED
1. Karl Johannes Mesi 0,923 kg
2. Samoel Lina 0,800 kg
Seotud lood
Keerulistes oludes toimunud võistluse peamise saagi moodustasid näpupikkused särjeklibakad.
28. septembril toimus Paide külje all Tarbja paisjärvel õngitsemisvõistlus Paide Sügissärg, kus seekord ei saanud keegi Toivo Reinpalu soorituse vastu.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele