Näitame mõnd lugejate saadetud fotot korralikust saagist ning räägime lahti püütud kalade tabamise tausta.
„Tabasin hiljuti umbes 10 cm pikkuse särje ja taliunnaga suure haugi, mis kaalus 10,33 kg ja oli 116 cm pikk,“ kirjutas Kalastajale käesoleva aasta esimestel päevadel Mihkel Kruusmann. Eesti vetes ei ole 10-kilosed haugid sugugi igapäevased, seega õnnitlused ka Kalastaja poolt!
Kilod täis ja koju tagasi! Kes sel talvel Peipsil tõsisemalt kala otsid võttis, võis tavapärase 70–90-grammise ahvenapuru sekka leida ka ilusamat kala. Tõsi, enamasti tuli selleks sõita õige kaugele järvele.
Hanno Kask leidis korralikuma ahvena üles 20 km kauguselt kaldast ja käis sama kalaparve peal lustimas õige mitu korda. Pildil 15. veebruari saak.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Heitlike Pärnu jõe alamjooksu jääolude kiuste leidis Rain Erala märtsi keskel strateegiliselt õige hetke, mil jõe jääle minek mõneks ajaks taas lubati, ning sai selgi hooajal siiaga käe valgeks. Pildilolev kala oli 48 cm pikk ning kaalus täpselt kilo. Sellest, kuidas Pärnu jõe alamjooksul kirbuõngega siiga püüda, kirjutas Rain üksikasjalikult Kalastaja talvenumbris.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kalastaja jagab toimetuseni jõudnud kalamehejutte, mis meie andmeil tõele vastavad.
Tasub minna, otsida ja proovida - kuskil on ta kindlasti olemas!
Hiiumaalt saab kala kätte küll. Lihtsalt ignoreeri teiste juttu ja mine proovi, kuskilt leiad kala kindlasti üles.
Pärast suve jahedamaks muutunud veed pakuvad alati midagi uut ning oskavad üllatada.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.