Sportlikust võistlusõngitsemisest Eestis, I osa
Selle asemel, et pajatada uskumatuid kalajutte ja kiidelda enneolematute saakidega, kogunevad võistlusõngitsejad veekogu äärde, et fikseerida numbriliselt, kes tegelikult kõige osavam kalamees on.
Seotud lood
Tallinnas 31. augustist kuni 4. septembrini toimunud castingu maailmameistrivõistlustelt jäi Eesti saagiks üks pronksmedal, lisaks püstitati üks maailmarekord. Mida tähendab ühe MM-i korraldamine, kuidas kõik sujus ja milliseid tulemusi näitasid meie sportlased, kirjutab Eesti Castingu Liidu president Allan Lahi.
13. augustil toimusid Saadjärvel 22. Eesti meistrivõistlused sisevete allveepüügis. Tiitlit läks püüdma 12 allveekütti.
Veebruarikuu viimastel päevadel kogunes Võrtsjärvele 11 riigi kirbutajate paremik. Nimelt 25.–26. veebruaril toimusid Eestis kauaoodatud XIX maailmameistrivõistlused jääaluses kalapüügis. Sel korral olid võistlustules Ukraina, Leedu, Läti, Norra, Poola, Mongoolia, Soome, Rootsi, USA, Rumeenia ja Eesti koondis.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele