Ettevalmistused paadihooajaks – kolm praktilist soovitust

Transpordiameti andmetel on Eestis registris üle 33 000 väikelaeva, mis näitab, et merel vaba aja veetmine on üha populaarsem. Ohutuks meresõiduks tuleks aga teada tavapärast merepraktikat, vastavaid seadusi ning samuti ohutust ja dokumente puudutavaid asjaolusid.

Üldjuhul on ilmastikuolude vale hindamine ja korrapäraselt hooldamata tehnika peamine põhjus, miks merel hätta satutakse. „Tänapäeval on võimalik väga erinevatest kohtadest saada üsna täpne prognoos nii tuulest kui ka muudest ilmastikuoludest,“ lisab Indrek Andresson. Kehva ilma korral tuleks merele minek edasi lükata seni, kuni olud paremaks muutuvad. Juhul kui satutakse merele tormi ajal, tuleks leida laevateedest eemal olev ohutu koht, lähim sadam varjupaigaks ning oodata, kuni ilm paraneb. Udu korral on tänapäeval igale väikelaevalegi juba kättesaadavad väga head navigeerimist abistavad seadmed nagu Radar ja AIS (Automatic indentification system).

Merel liigeldes peab juht täitma ohutu meresõidu reegleid ning vastutab veesõiduki tehnilise korrasoleku eest. Kindlasti tuleks üle vaadata, kas laeval on olemas päästevestid ja -rõngas, päästeparv, tulekustuti, säratuled, raketid ja esmaabivahendid. Päästevest peaks olema sertifitseeritud ja vastavalt markeeritud ning hooldatud vastavalt tehase juhistele. Päästevest peaks olema kõigile teada ja kättesaadavas kohas. Lahtises paadis tuleb vest panna selga, mitte lihtsalt kaasa võtta.

„Nii nagu maaliikluses, on ka veel sõites olulised dokumendid – juhiload, väikelaeva registreerimistunnistus, raadioside VHF luba, sadamakoht ja kindlustus,“ lisab Andresson.

Ohutuse seisukohast peaks kindlasti teekonda planeerides välja selgitama ka lähimad kohad, kuhu saab häda korral silduda või ankrusse jääda ning ka kohad, kus saab paagi kütusega täita. Boatworldi juht soovitab vajadusel võtta kaasa ka lisakütust, mis aitab kahju korral vähemalt lähima rannikuni jõuda. Arvesta, et vastutad kõigi reisijate eest, mistõttu ei tasu võtta pardale rohkem inimesi kui väikelaev lubab.

Õnnetused tekivad sageli oskamatusest või hooletusest. Näiteks pannakse paadile liiga palju kraami või võetakse pardale liiga palju reisijaid, juhil puudub kogemus või ta hindab oma oskusi üle jne. „Väikelaevade puhul on kõige sagedasemad kahjud näiteks otsasõidud vees olevatele kividele, aga ka kokkupõrked teiste objektidega vees. Kahjusid tuleb ette ka maal laeva transportides, vette lastes ja veest välja võttes,“ nendib Fedotov.

Boatworldi juhi Indrek Andressoni sõnul algavad Eestis enim kasutatud väikelaevade hinnad 11 000 eurost ning küündivad ca 300 000 euroni ning kahjude korral on parandustööde hinnad samuti märkimisväärsed. Õnneks eksisteerib väikelaevade kindlustus ning kindlustada saab nii mootorpaati, kaatrit, purjejahti kui ka sõude- või võistluspaate või muid veesõidukeid nii hoiustamisel, transportimisel kui ka kasutamisel tekkinud kahjude korral.

Kindlustus kaitseb väikelaeva tormi, tuule, tulekahju, varguse, vandalismi, plahvatuse, pikselöögi, karile sõidu, aga ka veekogu põhja riivamise või mistahes objektiga kokkupõrke korral. „Kindlustada saab ka lisavarustust, meeskonna ja reisijate õnnetusjuhtumeid ning laevaomaniku vastutust,“ lisab Fedotov.