River Restoration projekt toetab paisude likvideerimist
Kui omad paisu või tead kedagi, kellel on paisjärv ja pais, siis on see info just sulle! Nimelt on avanenud võimalus taotleda Euroopa rahadest toetust paisu likvideerimiseks ning kalade rändeteede avamiseks läbi paisude eemaldamise. Võimaliku likvideerimise teostamiseks ei pea paisude omanikud tegema muud, kui oma soovist e-mailile [email protected] teada andma. Proovime üheskoos leida parima lahenduse!
Eestis on üle 1000 paisu, mis on suuresti meie vanavanemate pärand. Inimeste tegevus omakorda on mõjutanud loodust selliselt, et paljud liigid on välja surnud ning hulk sattunud väljasuremisohtu. Nii ei ole lood kuidagi teisiti ka meie vooluveekogudel, kus kasutult seisvad paisud sulgevad jõgesid, mistõttu halveneb meie kalade ja jõeliste liikide olukord ning hävivad elupaigad. Selliste protsesside peatamiseks on võimalik jõed avada, eemaldades paisud ja paisjärved, mille algne otstarve on koos vee jõul töötavate veskitega enamasti ajalukku jäänud.
Eesti ja Euroopa Liidu seaduste tõttu on paisutustegevus muutunud aina keerulisemaks ning nõuab üha rohkem investeeringuid. Paisjärved koguvad muda, mida on perioodiliselt vaja eemaldada. Lisaks on vaja paise hooldada, tagada vooluhulkade seire, paisjärve ökoloogiline seire ning paisu füüsiline korrashoid. Paljudel jõgedel on kohustus tagada ka kalade läbipääs. Kõik need tegevused muudavad paisutustegevuse enamikel juhtudel väga kulukaks. Samuti on meil Eestis ka palju paisuvaresid, mis märkimisväärset paisutust ei tekitagi, ent takistavad siiski kalade vaba liikumist.
Nii mõnelgi korral on paisuomanikud palunud riigilt abi, et pais likvideerida. Paraku Eestis hetkel selline rahastusallikas puudub ning vahendid on tulnud leida omanikel endil. Nüüd on paisude likvideerimisele õla alla pannud Euroopa River Restoration projekt, kust on võimalik saada lisavahendeid kuni 2-meetriste paisude likvideerimiseks. Projekti maht on 42 miljonit eurot.
Anna oma soovist paisutust või paisuvaret likvideerida teada [email protected]. Avame jõed kaladele ning loodusele!
NB! Tegemist ei ole Eesti riikliku programmiga. Raha võib taotleda igaüks ning tingimustel, mis on toodud https://www.ecrr.org/News-Events/News/ArtMID/15721/ArticleID/260
Tanel Ader, Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist
Seotud lood
Paljudel kalaliikidel on alanud rändeaeg, mil näiteks haug, harjus ja vimb suunduvad jõgedesse kudema, lõhed ning forellid aga merre toituma ja kasvama. Sellega seoses palub Keskkonnaamet paisuomanikel jälgida, et paisude kalapääsud oleksid veega täidetud ja vajadusel risuummistused eemaldada.
Kalastaja lugejate küsimustele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna ametnikud.
14. mail 2021 toimus avalik arutelu veebikeskkonnas, kus räägiti AS Generaatori esitatud keskkonnaloa taotlusest Kunda jõe paisutamiseks, vana hüdroelektrijaama laiendamiseks ja käivitamiseks. Kunda jõgi on Põhja-Eesti kõige suurema potentsiaaliga lõheliste jõgi, millest on praegu siirdekaladele kättesaadav vaid kümnendik ehk ligikaudu kaks kilomeetrit suudmeala. Keskkonnaamet ei saa ettevõttele keskkonnaluba anda, kuna see ohustaks üleeuroopalise tähtsusega lõheliste jõge ja pärsiks veekaitse eesmärkide saavutamist.
Sügisel – tavaliselt millalgi septembri teises pooles, kindlasti aga oktoobri alguses – hakkavad ahvenad sisevetel parvedesse kogunema ning alustavad aktiivset toitumist. Siis on õige aeg haarata nurgast kerge spinningukomplekt ning seada sammud vee äärde, et sügispäev triibusid püüdes lustlikult mööda saata.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele