Norra kalaretk: limiidid täis ja tuju hea
Covid-19 on viimasel paaril aastal teinud kalameeste reisiplaanidesse hulga korrektuure. Kuna reisimine on riskantne või riikide suletuse tõttu üldse võimatu, on suur osa kalastajaid oma piiritagused püügiretked ära jätnud. Sel suvel aga leevendas olukorda vaktsineerimine ning kalamehed, kel süstid käes, pääsesid jälle polaarjoone-tagustele vetele lustima.
Seotud lood
Põhja-Norra on koht, kus käies annad kalakuradile alustuseks sõrme, aga lõpuks kaotad terve käe. Ikka hoopis teine püük ja teised kalad kui Eestis! Kuna kevadel olid piirid koroona tõttu kinni ja mitmel kaaslasel jäid ära planeeritud püügid Soomes ja Rootsis, ootasime selle aasta Norra-reisi eriti pikisilmi.
Kevin Sepp võttis möödunud aasta septembri keskpaigas koroonaviiruse kiuste taas ette üle 1000 km pikkuse kalaretke polaarjoone taha Põhja-Norra Finnmarki maakonna järvedele, et tabada punase kõhu ning maitsva lihaga arktilist paaliat.
Talv oli sel aastal ilus ja lumine. Kalamehed nautisid Peipsit ja Pärnu lahte, väiksematest veesilmadest rääkimata. Millist elu elatakse aga detsembrikuus keset suurt Läänemere avavett? Järjekordne kalateaduslik ekspeditsioon viis vastamisi tormituulte ja -lainetega.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele