Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kalateadlane Martin Kesler näeb lõhe tulevikku helgetes toonides
Martin Kesler (39) on Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kalateadlane ning omal moel Eesti lõhe- ja meriforellipüügi korralduse üks hallidest kardinalidest, kelle teadussoovitustele tuginevad keskkonnaministeeriumis vastu võetavad otsused. Lisaks sellele on Martin ka parajalt kirglik kalamees ning näeb kogu seda punase kala ümber keerlevat tralli ka püüdjate poole pealt. Kalastaja kohtus Martiniga detsembri alguses Tartus ning kasutas võimalust, et esitada talle hulk kalamehi huvitavaid küsimusi.
Seotud lood
Miks Suur-Emajões sügisel nii vähe kala oli? Miks Pärnu laht sügisel ahvenast täiesti tühjaks jäi?
TÜ Eesti Mereinstituudi teadlased on teinud kindlaks, et Pirita jõkke kudema naasnud lõhede ja meriforellide arv on viimastel aastatel kordades väiksem kui merre laskunud noorkalade hulk lubaks prognoosida. Vähene kudejate arv viitab suurele väljapüügile mereelu perioodil. Kuidas olukorda parandada? Kalastaja ajas juttu TÜ Eesti Mereinstituudi lõheuurija Martin Kesleriga.
Oled sattunud mõnda segasesse olukorda või ei saa aru mõnest seaduse punktist? Proovime asjatundjate abil vastuse leida.
Mida teha ja kuidas käituda, kui paadiga suurel veel hätta jäädakse?
Suurem osa merel aset leidnud veeõnnetustest toimub valesti langetatud otsuste, mitte tehniliste viperuste või halva ilma tõttu. Selleks, et hädaolukorras õigeid otsuseid langetada, on heal kaptenil lisaks plaanile A tagataskust võtta ka plaanid B ja C. Lisaks suudab kapten adekvaatselt õigeid otsuseid vastu võtta ning vajalikke tegevusi ellu viia.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kalastaja esilehele